Humanistliku kristluse manifest

Võtke petitsiooni autoriga ühendust

Arutelu teema on petitsiooni Humanistliku kristluse manifest jaoks automaatselt loodud.

Harri Kingo
Tallinn

#1151 Taevariigist veel

2011-10-03 19:15

Jeesus õpetas meile kolme armastamist:

1. pojalikku - inimese suhe Jumalaga - usk kui usaldamine
2. vennalikku - inimese suhe inimesega - teenimine
3. vanemlikku - "Nõnda nagu mina teid olen armastanud, armastage teiegi üksteist!"

Need kolm oma armastuse teostamist pole erinevad ega vastanduvad. Need kolm on kõik koos üks ja seesama armastus ja üks ja seesama armastamine - on ühe armastuse kolm erinevat teostamist olenevalt sellest, kelle suhtes me oma armastust teostame. Mu jutt pole siin ei targutav ega teoreetiline, vaid igale meist teada ning kogetud - me kogeme neid kolme armastuse ilmnemist oma maises elus: me oleme usaldavad lapsed oma maistele vanematele, me oleme teenivad vennad ja õed oma kaaslastele, me oleme hoolivad vanemad oma lastele.

Need samad kolm armastuse teostamist - ühe armastuse kolm erinevat väljendumist - ongi see suhe, millena Taevariik on siin ja praegu ja igas meist. Kui me vaid valime armastamise - valime teadlikult headuse teostamise.

Taevariigi kohta on palju erinevaid arusaamu. Üks neist seostub Jeesuse teise tulemisega Maale. Selle kohta aga - vaadeldes asju inimlikust vaatepunktist - võiks öelda, et Taevariik ei sõltu niivõrd Jeesuse teisest tulemisest Maale, maisesse maailma. Sest Taevariik, millest rääkis ja mida õpetas Jeesus on juba siin ja praegu kohal, oleneb vaid meist, kas me siin ja praegu oleme selle riigi kodakondsed... või me pole. Me ei pea mitte sedavõrd ootama Jeesuse teist tulemist, kui olema valvel selle suhtes, et me ei langeks oma Taevariigi kodakondseks olemise staatusest tagasi ja ära. Ustavus on seeläbi tänase uskliku kõige esmasem kohustus Jeesuse ja iseenda ees.

Jeesuse teise tulemise kohta aga seda, et vaid Isa taevas teab seda tundi, mil see toimuma saab. Kuid olenemata selle tunni saabumise ajast me ei tohiks unustada, et me kõik ja eranditult seisame Jeesusega vastamisi õige pea - see juhtub siis, kui meie ajalik maine tee lõppeb.

Taevariik pole ka surmajärgsus. Surm kui paratamatu bioloogiline fakt ei lahenda meie jaoks ära praktiliselt mitte midagi. Mitte enamat kui tähendab õhtune magamaminek ja uni - see ei tee meid automaatselt teiseks kui me seda niigi oleme. Ammugi ei saa surm kui bioloogiline fakt kuidagi väärtustada meie elu siin ja praegu.

Meie elu väärtustab meie teadlikkus oma kõrgest pojaseisusest jumalikus Taevariigis, mis on kohal siin ja praegu ja kuhu kuulumine on igaühe käeulatuses. Lähemalgi - see võimalus võtta vastu oma poja staatus Jumalale ja venna saatus inimestele on igas meist olemas praegu.

Harri Kingo
Tallinn

#1152 Jeesus Jumala riigist

2011-10-03 19:22

Tõesti, pole vaja otsida taevariiki ehk Jumala riiki kusagilt kaugelt ega konstrueerida sellest keerulisi teooriaid. Kõik on väga lihtne - taevariik ehk Jumala riik on siin ja praegu:

20 Aga kui variserid Jeesuselt küsisid, millal tuleb Jumala riik,
siis vastas ta neile: "Jumala riik ei tule ettearvatavalt
21 ega öelda: "Ennäe, siin!" või "Seal!", sest ennäe, Jumala riik
on teie seas!"

(Lk 17)

Harri Kingo
Tallinn

#1153

2011-10-03 19:34

Olgu aga selle taevariigiga. See ekskurss ehk veidi selgitas seda mõistet, mis teemaks äkki tõusis. Tegelik teema on siiski manifest ja sellest olen pikalt kirjutanud, milleks end korrata. Taevariigi teema aga las jääda, sest see on küll seotud manifestiga, aga me läheme natuke liiga ühe mõiste keskseks, kui taevariigist jätkame.
VEIKO RÄMMEL

#1154

2011-10-04 08:38

Tundub et see pederastilise kristluse manifest jääb ropult alla. Tore.
Sohvi

#1155 Jaan Lahele

2011-10-04 09:18

Sa kutsusid üles avalikult debateerima mitte- ja antihumanistlike ilmingute teemal kirikus.
See ei ole eriti õnnestunud, kui sa ei ei pea silmas “debati” all mingit rahvalikku hääletust meedias teemal “kas homosid taunitakse ja kiusatakse kirikus” vms.


Minu küsimused on:
1. kas hindad “Humanistliku kristluse manifesti” menetlemise viisi (EKN kuuleb temale suunatud sõnumist alles meedia vahendusel) õnnestunuks?
2. kas hindad “Humanistliku kristluse manifesti” avaldamise ajastatust õnnestunuks?
3. kas teadsid ette, et sa ise ei saa enda poolt tekitatud debatil siin foorumis sellel osaleda?
4. kas sinu arusaam debatist ongi selline, et seda peetakse nagu kirimale simultaani: vahetu suhtluse, vahetu malemängu asemel mingi kirimale intervalliga 1 käik kuu jooksul, sedagi ähmases lootuses, et kunagi määramatus tulevikus on ehk loota ka ülejärgmist käiku?
5. kas on lootust, et osaled kunagi enda poolt kokkukutsutud debatil in live (mujalgi suhtluskeskkonnas)?
6. kas EELK Kirikukogu on demokraatlik institutsioon (põhimõtteliselt)?
7. kas EELK Kirikukogul mullu vastu võetud otsus homoseksuaale EELK-s mitte laulatada on kuidagi puutumuses “Humanistliku kristluse manifestiga”?

Need 7 testküsimust eeldavad lihtsaid “Jah/Ei”-vastuseid. Mis ei välista selgitusi, kommentaare.

Paar sisulist küsimust, mis vajavad põhjalikumat lahtikirjutamist, lisaks:
1. mida mõistad “kirikus leviva vihakõne” all konkreetselt?
2. kas sinu meelest kirik, pidades ühiskonnaga dialoogi, evib igavikulist tõde samal määral, (või rohkem/vähem) kui tema kujuteldav dialoogipartner?
3. kas säärane kiriku ja kujuteldava ühiskonna vaheline dialoog oleks teoreetiliseltki võimalik?           /Rõhutan sõna “kujuteldav”, kuna minu nägemuses ei eksisteeri meil säärast ühiskonda, kus oleks üheselt mõistetud ja formuleeritud mistahes eluküsimused alates Eesti osalemisest EL päästepaketis ja lõpetades sellega, kas homoseksuaalne intiimsuhe on taunitav või mitte. Seesamune “ühiskond”, kellega sa kutsud kirikut (ideoloogiliselt) lõimuma ja dialoogi pidama, kujutab endast tegelikult palju erinevaid inimesi, kel igaühel on taskus oma personaalne postmodernne tõeke. – Kellega neist peaks kirik sinu nägemust mööda dialoogi pidama? Kui võrdne võrdsega? Nt. kas Margit Sutrop TÜ Eetikakeskusest oleks adekvaatne ja legitiimne “ühiskonna” eestkõneleja? Või kes siis? Kas üleüldse näed sellest “ühiskonnast” (väljastpoolt kirikut) kedagi, kes ise kibeleks kangesti kirikuga dialoogi pidama ja kannatab kuidagi selle all, et teda ei võeta jutule?

Meie ise siinpool lauda võime tülitseda, muretseda, põdeda, et äkki oleme suletud, stagneerunud ja kuidagi vääritud partnerid “ühiskonnale”, samas märkamata, et teisel pool läbirääkimiste lauda pole mitte kedagi, keda huvitaks mingi sisuline debatt kas EKN-i või mõne selle liikmeskirikuga./

Jaan Lahe

#1156 Re: Jaan Lahele

2011-10-04 09:45

#1155: Sohvi - Jaan Lahele


Külaline

#1157

2011-10-04 10:13

Jaan Lahe:
Vastan lühidalt ja konkreetselt küsimusi kordamata:
1) Sellele küsimusele on mul praegu raske vastata, kuna manifesti sisuline menetlemine seisab ju veel ees - see algab siis, kui manifest on ära saadetud. Et manifest tehti läbi meedia, see oli taotluslik - see on nüüd nö avalik kiri, mis saadetakse ära siis, kui kõik, kes seda soovivad toetada, on oma allkirja andnud. Ja selleks on aega novembri keskpaigani.
2) Mis on viga ajastatusega? Ei saa aru.
3) Siin pean ühte asja selgitama - et vältida vääritimõistmist. See, et ma kutsusin üles avalikule debatile, ei tähenda, et peaksin istuma iga päev siin kommentaariumis. Ma mõtlesin debatti erinevates keskkondades - kogudustes, seltskondades, ajakirjanduses jne. Ma olen püüdnud jõudu mööda sõna võtta ka siin, kuid pärast arvukaid vulgaarseid kommentaare ja isikutevaheliste probleemide lahendamist siin kommentaariumis, ei pea ma seda keskkonda selleks enam kuigi kohaseks. Ma vist siis olen naiivne, kuid ootasin küll viisakamat väitlemiskultuuri.
4) Ma arvan, et selle küsimuse vastasin ära eelnevas vastuses - ma ei mõelnud debati toimumise peamise keskkonnana seda kommentaariumi.
5) Ma olen nõus osalema selles manifestis tõstatatud küsimuste arutelul ka väljaspool virtuaalkeskkonda, loomulikult. Kui näen, et selleks tuleb vajadus, püüan leida aja ja koha.
6) Kirikukogu on demokraatlik institutsioon.
7) Ma pole kirikukogu saadik, aga enda meelest kursis kõigi kirikukogu otsustega. Mulle teadaolevalt pole samasooliste laulatamise küsimust EELK-s kirikukogul isegi arutatud. Kui mõtled kirikukogu deklaratsiooni, siis see puudutas vist ikka Rootsi kiriku vastavat otsust. Kirikukogu ei ole seega minu teada küll teinud mingit otsust samasooliste laulatamise kohta EELKs, sest see küsimus pole ju aktuaalne. Ei, meie manifest ei ütle midagi samasooliste laualatamise ega ka abielu kohta, küll taunib aga seda, et mitmetes EKNi kirikutes on inimesi, kes kutsuvad üles vihale ja põlgusele homoseksuaalsete inimeste (!) suhtes. Need juhtumid on fikseeritud, nagu ka juhtumid, kus avaldatakse põlgust teiste kristlike konfessioonide liikmete vastu. Selliste asjade lõppemist soovime küll ja see ongi nimetatud "vihakõne".
1. See küsimus sai just vastatud.
2. Mina ei julge kirjutada alla väitele, et "kirik evib igavikulist tõde". Minu usu kohaselt evib seda vaid Jumal ei ei keegi teine. Loomulikult saame me Jumala ilmutuse kaudu sellest tõest osa, aga see on miski, mida meile antakse, kingitakse ja mida me suudame vaid oma piiratud võimete ulatuses vastu võtta. Me pole seega isandad selle tõe üle (ma kasutan nüüd vaimulikku keelepruuki, sest ma oletan, et Sa oled ametivend EELKst). Seega siis - olles dialoogis kirikuvälise ühiskonnaga, ei saa me lähtuda tõevaldaja võimupositsioonidelt, vaid rääkida üksnes nendena, kes usuvad, et nad on midagi igavikulisest tõest taibanud ja tunnistavad samas, et see taipamine on olnud poolik ja puudulik. Ka meil, vaimulikel, võiks olla teelolija ja otsija hoiak ja mu meelest annab see palju paremad eeldused dialoogiks ühiskonnaga, kui eelpool kritiseeritud hoiak.
3. Dialoog ühiskonnaga on võimalik ja vajalik. Seda on olnud, kuid vähe ja sageli on see toimunud positsioonidelt, mis minu meelest on küsitavad.
Sohvi

#1158 Tänu kiire vastamise eest!

2011-10-04 10:24

Nendid napilt teise küsimustepaketi 3. küsimusele, et dialoog "ühiskonnaga" on võimalik ja vajalik. Abstraktselt küll, kes siis suletuse poolt on. Kuid minu väide, et seda nn. "ühiskonda", kellega läbi rääkida, pole tegelikult olemaski, ja et pingutame asjatult, püüdes nahast välja pugeda, et "ühiskond" meist välja teeks ja kuidagimoodigi jutule võtaks?! - Kuidas sellega on? Kellega "ühiskonnast" kibeled läbi rääkima?
Sohvi

#1159 Re:

2011-10-04 10:31

#1157: -

A-paketi (testküsimuste) 2. ja 3. küsimus on omavahel seotud. Ajastasid debati ajale, nagu ajastasid. Ja samas piirdus sinu osalus ses debatis vaid sulle vastumeelsete, ent samas sisult asjalike foorumipostutuste kustutamisega. Samas väidad (tagantjärgi), et oled nii hõivatud, nii hõivatud. Ses kontekstis küsingi, et kas foorumi vallandamine ajal, mil ise saad piirduda vaid selle takistamisega, - et kas selline ajastatus oli taotluslik või pigem tööõnnetus?

 

imik

#1160 Re: Re:

2011-10-04 10:53

#1159: Sohvi - Re:

Mina paluks Sohvilt alternatiivseid ettepanekuid(soovitusi järgmiseks puhuks), kuidas Jaan Lahe oleks pidanud käituma, et Sohvile meeldida ja mida ta edaspidi peaks tegema, et norivast kriitikast pääseda. Palun hästi täpselt ja konkreetselt, et saaksin siinsamas omapoolsed vastuargumendid esitada, sest ega siin ju muuga ei tegeleta kui üksteisele moraalilugemisega, mis on vaid mäng .:)

Sohvi

#1161 Re: Re: Re:

2011-10-04 11:16

#1160: imik - Re: Re:

Imik võib ju siin naljatleda, - igale oma. Kui aga Imikul on midagi vääristavat ja sisulist lisada kahe teise subjekti omavahelisse vestlusse, siis on selline sekkumine iseäranis teretulnud.

Pean Lahet targaks ja vastutusvõimeliseks inimeseks, kes suudab ise enda eest seista. - Nagu ta ise märkis: see foorum on muutunud ebakohaseks ASJAST rääkimise kohana. Arvan, et tal pole rõõmu klakööridest, - keda nad ka ei üritaks esindada.

 

imik

#1162 Re: Re: Re: Re:

2011-10-04 11:45

#1161: Sohvi - Re: Re: Re:

"Pean Lahet targaks ja vastutusvõimeliseks inimeseks, kes suudab ise enda eest seista. "

Äran`d aja, milleks siis teda SIIN kiusata... kui just mõni muu põhjus siin ASJAST rääkimiseks ebakohases paigas temaga suhtlemiseks pole tekkinud?

Ma ei naljata, püüan mõista, miks inimesed üldse tahavad teineteisega suhelda kui see suhtlemine kokkuvõttes nii groteskse tulemuseni viib-ikka samm, torge, samm tagasi ja ilusmulajutt enda õigsusest. Siis jälle samm, torge, samm tagasi ja mullmullmull...

Tunnen end nagu vanaätt, kes seisab järve kaldal ja jälgib, kuidas suplejad üksteise päid vee alla vajutada püüavad.

 

 

 

 

rahulikult

#1163 Re: Re: Re: Re: Re:

2011-10-04 12:25

#1162: imik - Re: Re: Re: Re:  Äran`d aja, milleks siis teda SIIN kiusata...

Järve teiselt kaldalt ei näe kiusamist, vaid küsimist. mis on teatavasti teadatahtmise alus. Küsimustele antud  vastuste järel tekkinud uusi küsimusi tohib ikka ja edasi esitada, kuni vastused käes. Kui kardetakse, et pead võivad vee alla jääda, siis ei maksa vette minnagi.

imik

#1164 Re: Re: Re: Re: Re: Re:

2011-10-04 12:45

#1163: rahulikult - Re: Re: Re: Re: Re:

Käisin ka ise selles järves ära. Üpris keeruline oli. Nüüd tulin SELLELE kaldale tagasi. Nüüd siis on valida, kas jään siia, hüppan taas vette, et jõuda kuidagi moodi järve TEISELE kaldale(mis nii kaugel, et üksteise kiusajate näoilmed näha pole, see on mõnusam küll:)või ootan huviga, mida teised teevad. Äkki tulevad kõik siia tagasi...Noh siis hüppan vette ja ujun. Kraaklejad maismaal on sama hullud kui vees.

Võib-olla peaks linnuteed kasutama, mitte ujuma? Ja üldse, kas seal teisel kaldal on parem? Muidugi parem kui veeshulpijatel... ja üldse, mis siingi viga, Jumal on ju kõikjal, Temaga saab ikka suhelda!

 


Külaline

#1165 ja

2011-10-04 12:49

Kallistan sind, imik, oled armas inimene.
imik

#1166

2011-10-04 12:56

Ja üldse- võib-olla polegi vaja teisele kaldale? Võib-olla on kõik juba siinsamas olemas, ainult vajab kohendamist-putitamist? Jumal on ju kõikjal, tegelikult isegi järve kohal ja põhjas, aga millegipärast tekib inimesel just kaelani vees olles tunne, et Teda pole või kui on, siis tohutult kaugel ja siis pole ka ligimesearmul nende mõtetes kohta.
imik

#1167 Re: ja

2011-10-04 13:02

#1165: - ja

Õnnistussoovid ka siitpoolt! Eks inimestes leidu kõike, nii hääd kui halba. Küllalt veel omadusi, mille kallal vaeva näha...

ivopill

#1168 vihakõnest

2011-10-04 14:22

Vihakõne on see, Jaan Lahe, kui ma kutsun üles kedagi füüsiliselt hävitama, või hävitama tema vara, kedagi kahjustama või füüsilist valu tegema, kellegi põhiseaduslikke õigusi tühistama või piirama. Kirikusse, seltsingusse või MTÜsse kuulumine ei ole kellegi põhiseaduslik õigus, kui vastava organisatsioon eeskirjad näevad ette teatud käitumisreeglid või normid. Küll aga on igaühel õigus asutada uusi ühinguid, kogudusi või mida iganes, kus reeglistik hoopis teistsugune. Näiteks - kui mulle meeldib sealiha süüa, veini juua ja õhtuti kamaarinskajat tantsida, siis adventkogudusse ma kohe kuidagi ei sobi. Apostelliku õigeusu baatjushka neid tegevusi aga pahaks ei pane, väljaarvatud paastu ajal. Minu õigus on toetudes Piiblile väita, et homoseksualistid, kui nad meelt ei paranda, ei päri Jumalariiki. Ja see ei ole mingisugune vihakõne. Sinu õigus on tõlgendada Piiblit teisiti, tõlkida kolmat moodi ja võtta oma usu aluseks kasvõi "Klaabu kosmoses". Ja asutada selle põhjal kogudusi, ühinguid ja seltse mustmiljon. Aga sellesse kirikusse, kus Jumala Sõna tõlgendatakse traditsioonilisel viisil , ei ole sul sel juhul asja. Ole hea mees ja hästi julge, esita oma manifeste ja manifestikesi esialgu soojenduseks näiteks Missouri Sinodile ja kui juba kogemusi rohkem, siis Iraani Islaminõukogule. Muidugi ikka - kui õige reformaator ise kohale minnes ja oma teese kaitstes. Siin pead sa sõnu ja sõnakesi noppima ja vaeva nägema, et kellelegi-millelegi "vihakõnet" omistada, seal Iraanis ju lausa hävitatakse homosid füüsiliselt. Siin ei riiva keegi nende põhiseaduslikke õigusi, aga mis puutub õigusesse kuhugile kuuluda, siis sellest sai juba räägitud.
Vihakõneks ei saa pidada isikliku arvamuse avaldamist, kui see ei kutsu üles vägivallategudele. Iroonia, sarkasm, põlgus ja moraalne hukkamõist teatud ilmingute suhtes kuuluvad paraku minu inimõiguste juurde ja sinna pole miskit parata. Nii et - ei maksa kirvega kurge püüda ja selle vihakõne-teooriaga lihtsaid hingi hirmutada.

Külaline

#1169 imikule

2011-10-04 14:27

See kiusamise jutt on mõtlemapanev.
Kas sa ei arva, kiusaja on kunagi kiusatav olnud. Ja et ühele pealtnäha süütule, korrektsele suhtlusele võib olla eelnenud terve rida varjatud kiusamise ja kiusatud olemise lugusid. Et me kõik kulgeme läbi kiusu ämblikuvõrkude, ja et seda tuleb ette kõikjal, kuhu inimene oma jalga tõstab. Vanglas, koolis, vanadekodus, kirikus...
Igaüks meist kohtub nende ämblikuvõrkudega. Osad neist on objektiivsed, välised, uued, millega kokku puutume. Teised aga sisemised, subjektiivsed, minevikutraumadest kaasa lohisevad.
Ei ole olemas ühtki katset suhelda, mis oleks puhas kiusuvõrkudest. Nii ka need manifestid, pöördumised, teoloogilised targutused. Pole vist vaja uurima hakata, kas enne oli muna või kana. Iga dokumendi ja pöördumise all on migi isiklik kiusulugu, ja seepärast ei peaks neid võtma ülearu tõsiselt

Külaline

#1170 Re: Re: Re: Re: Re:

2011-10-04 16:48

#1162: imik - Re: Re: Re: Re:

Jätkuks….

Vägivald loob vägivalda, kiusamine kiusamist, ülekohus ülekohut. Nii on see juba Kainist saati ega lõpe ära Kristuse tulekuni.

Moraal?

Moraali polegi. Kristlus õpetab alandlikkust, leppimist maailma, ligimeste ja endagi ebatäiuslikkusega. Julgustab kandma seda risti, mida usume ülalt saanud olevat. Ilma lootuseta õigluse võidule maistes kirikutes, riikides, ühiskondades. Kristlus virgutab meid välja astuma kiusamiste nõiaringist, mis taastoodab aina ennast meiesuguste kaudu.

Ainus võimalus on ise katkestada see ring. Mitte vastates kiusule uue kiusuga, mis siis, et see kannab tõe ja õiguse silti. Alustada tuleb vaikselt iseendast, aga mitte pretensioonikate nõudmiste esitamisest teistele.

Oletan, et see viimane lõik ei meeldi üldse J. Lahele. Nõustumine või mittenõustumine selle eelmainitud tõdemusega võikski olla punaseks jooneks päriskristlaste ja "humanistlike kristlaste" vahel.

Al

#1171 Re: vihakõnest

2011-10-04 16:59

#1168: ivopill - vihakõnest

"Küll aga on igaühel õigus asutada uusi ühinguid, kogudusi või mida iganes, kus reeglistik hoopis teistsugune."

Kui mõne organisatsiooni liikme arusaamad ei lähe kokku selle organisatsiooni peavooluga, siis ei peaks esimene samm olema kohe uue organisatsiooni asutamine. Kõigepealt tuleks ikka oma seisukohad teistega läbi rääkida, üritada neid veenda ja kompromissile jõuda. Alles siis, kui koos enam kuidagi hakkama ei saada, tuleks asutada uus organisatsioon. Või kas peaksid näiteks manifesti toetavad luterlased siis asutama alternatiivse Eesti luterliku kiriku?

"Aga sellesse kirikusse, kus Jumala Sõna tõlgendatakse traditsioonilisel viisil , ei ole sul sel juhul asja."

Ma julgen väita, et sellist suhtumist viljelev kirik on ristiusu enda põhituumast ohtlikult kaugenemas. Võib väita, et selline kirik ei usalda Jumalat ennast ega Tema võimet erinevaid inimesi erineval kombel kõnetada. Selline kirik tahab olla mugavaks pelgupaigaks teatud teoloogilist koolkonda esindavatele liikmetele, mitte aga kohaks, kus kõik Jumala kutset kuulnud inimesed kokku saavad ja selle üle ühiselt rõõmustavad. Sest lõppeks mille poolest erineb homokristlaste klubi asutamine näiteks kristliku lauluseltsi või soolise palgalõhe vastu võitlevate naiskristlaste ühingu asutamisest? Kui sellistesse ühingutesse kuuluvad inimesed tunnetavad ennast kristlastena, tunnetavad, et neil on Jeesus Kristuse kaudu suhe Jumalaga ja kui nad selle tõttu tahavad muuta enda ümber valitsevaid inimsuhteid armastusrohkemaks või sallivamaks, siis minu meelest on see küll ehedalt kristlik tegevus. Aga kui üks kristlane ütleb teisele kristlasele: "sina ei sobi meie sekka", siis tekib mul tõsiseid kahtlusi, kas see ütleja ikka on päriselt kristlane.

imik

#1172 Re: imikule

2011-10-04 17:22

#1169: - imikule

....Ei peaks neid võtma ülearu tõsiselt? Kas ilmutasin liigset tundlikkust?

Vanglas, koolis, vanadekodus, kirikus...on tõesti lõbustav järjekord.

Ma ikka pakuks parem: kodus, koolis, kirikus, vanadekodus....ja vangla jätaks üldse välja või asendaks mõne patusevõitu lõbustusasutusega, muidugi juhul  kui lubatakse:)

Samuti ei nõustu ma sellega, et terve inimestevaheline suhtlemisprotsess  pideva kiusamisena  on normaalne nähtus. Kiusavad siiski teisi enamjaolt põhiliselt isiksushäiretega inimesed. Kui sellised omavad veel võimu, võib see kiusatutele üpris raske taluda olla.

 

Aga muidu laias laastus võib  selle jutuga nõus olla, kui võtta seda kirjutaja isiklikule kogemusele tuginevatele tähelepanekutele.


Külaline

#1173 Re: Re: vihakõnest

2011-10-04 17:27

#1171: Al - Re: vihakõnest

Kas keegi on kunagi väitnud, et Jaan Lahe või Heino Nurk ei sobi meie hulka, kirikusse? Tõesti või?!

Kestahes meist lahutab ennast ise tervikust, tõstes oma arusaamad, oma õigused ülemaks terviku omadest. Aktiivne provokatiivne VASTUtegevus kiriku/koguduse huvidele ja status quole on see, mis on kokkusobimatuse indikaatoriks. Rõhutan: mitte mõtted, mitte vaated, mitte nii- ehk naasugused teoloogilised erimeelsused, vaid konkreetsed teoaktid on need, mis raiuvad läbi osaduse ja fikseerivad lõplikult sobimatuse. Ühed kurale, teised hüvale. Nagu peabki.</p><p>Üks kristlane mitte ainult ei või teist manitseda ja hoiatada, vaid ta on lausa kohustatud seda tegema. Aga see ei ole "vihakõneks" nimetatu. Isegi ekskommunikeerimine on näidustatud kui viimane äärmuslik abinõu. Ses mõttes ei saa iial kirikut taandada heade sallivate inimeste padjaklubiks.

imik

#1174 Re: Re: vihakõnest

2011-10-04 17:27

#1171: Al - Re: vihakõnest

Toetan seda arvamust!

imik

#1175 Re: Re: Re: vihakõnest

2011-10-04 17:38

#1173: - Re: Re: vihakõnest

Tsitaat 1

"Kestahes meist lahutab ennast ise tervikust, tõstes oma arusaamad, oma õigused ülemaks terviku omadest."

Ei mõista, millised ilmingud seda väidet kinnitavad! Kui ühes kollektiivis tekib pikema aja jooksul olukord, kus inimene kui üksikindiviid tunneb end halvasti ja suukorvistatuna, sest tema eneseareng, tegutsemisvõimalused ja võimalused kasvõi debatti algatada, on nullitud, selles kollektiivis on allakäik varem või hiljem paratamatu, sest isiksusi tulevikus enam ei teki.

Humanistliku kristluse manifesti avaldamine oli vähemalt märk sellest , et nii kaugele pole asjad veel jõudnud minna. Loomulikult on ka fakt, et traditsioonide austajaid on rohkem. Selles pole keegi kahelnud.

Tsitaat 2

"Isegi ekskommunikeerimine on näidustatud kui viimane äärmuslik abinõu. Ses mõttes ei saa iial kirikut taandada heade sallivate inimeste padjaklubiks."

Ah nii, et siis  taandagem see  halbade ja sallimatute inimeste padjaklubiks-kas nii või?