Kutseliste puhkpilliorkestrite kaitseks!
17. mail pöördus Eesti Muusikanõukogu koos teiste oluliste muusikavaldkonna institutsioonidega ühiselt peaministri Kaja Kallase, kaitseministri Kalle Laaneti ja kultuuriministri Anneli Oti poole, et väljendada muret kaitseväe orkestri likvideerimisplaani suhtes.
18. mail avalikustati siseministeeriumi kärpeplaanis Politsei- ja Piirivalveorkestri likvideerimine. Järjepidevuse seisukohast on rutakalt tehtud otsuses peidus väärtuskonflikt. Vaadates kaitseväe ja politsei-ja piirivalveameti eelarvet ning selle proportsioone, moodustab orkestri kulu väga väikese, peaaegu vaevumärgatava osa. Samal ajal on selle otsusega kaasnev mõju Eesti muusikakultuurile, eriti puhkpillimuusikale väga ulatuslik, millele on oma avalikes pöördumistes tähelepanu juhtinud ka erialaühendused.
Kaks, üle 100-aastast kutselist orkestrit on olnud mitte pelgalt üks riigi sümboleid, mida näevad ja kuulevad riigi kodanikud pidupäevadel ja teiste riikide juhid meie kultuurriiki külastades, vaid ka professionaalse puhkpillimuusika tipp. Kõrgtasemega muusikakollektiivi üles ehitamise aeg on mõõdetav aastakümnetega. Paljude inimeste töö purustamine ühe eelarvekärpega pole kohane institutsioonidele, kes meid kaitsma peaks. Läbi selle koondamise kaotatakse ära pea 50% kogu eesti kutseliste puhkpillimängijate töökohtadest.
Professionaalne kultuur, mille olulised osad Kaitseväe orkester ja Politsei- ja Piirivalveorkester on olnud, pole isetekkiv vaid meie kõigi igapäevane hool, kohustus ja pingutus. Just suuresti tänu Kaitseväe ning Politsei- ja Piirivalveorkestritele on eesti heliloojatel säilinud traditsioon ja võimalus luua keerukamat puhkpillimuusikat. Kaitseväe orkester olnud ainus kollektiiv, mis süstemaatiliselt arendab ja jäädvustab meie tseremoniaalmuusikat.
Arutelud kutseliste puhkpilliorkestrite tegevuse lõpetamise või selle tegevuse ümberkorraldamise üle ei ole sobivad. See mõjub kohatuna ning näitab üles ebaõiglast ja hoolimatut suhtumist valdkonda pühendunult panustanud inimestesse. Kahe kollektiivi peale on aastas üle 300 väljakutse tseremooniate/esinemiste näol, seega koondumine üheks kollektiiviks ei ole võimalik.
Kas orkestrite koondamisega päästetakse Eesti riigieelarve? Mitu miini saab osta orkestrandi kuupalga eest, et seda õppustel kasutada? Kas antud otsusele tuginedes peaks ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia oma tegevuse ümber hindama, kuna tööturul nõudlus järsult kahanes? Lõhkuda on lihtne, ehitada palju keerulisem.
Kogume toetusallkirju kutseliste orkestrite kui kultuuriväärtuste, riigisümbolite tegevuse jätkamise toetuseks.
MTÜ Puhkpillimuusika Koda/ Windmill – Estonian Chamber of Wind Orchestra Võtke petitsiooni autoriga ühendust