Humanistliku kristluse manifest

Jaan Lahe:
Vastan lühidalt ja konkreetselt küsimusi kordamata:
1) Sellele küsimusele on mul praegu raske vastata, kuna manifesti sisuline menetlemine seisab ju veel ees - see algab siis, kui manifest on ära saadetud. Et manifest tehti läbi meedia, see oli taotluslik - see on nüüd nö avalik kiri, mis saadetakse ära siis, kui kõik, kes seda soovivad toetada, on oma allkirja andnud. Ja selleks on aega novembri keskpaigani.
2) Mis on viga ajastatusega? Ei saa aru.
3) Siin pean ühte asja selgitama - et vältida vääritimõistmist. See, et ma kutsusin üles avalikule debatile, ei tähenda, et peaksin istuma iga päev siin kommentaariumis. Ma mõtlesin debatti erinevates keskkondades - kogudustes, seltskondades, ajakirjanduses jne. Ma olen püüdnud jõudu mööda sõna võtta ka siin, kuid pärast arvukaid vulgaarseid kommentaare ja isikutevaheliste probleemide lahendamist siin kommentaariumis, ei pea ma seda keskkonda selleks enam kuigi kohaseks. Ma vist siis olen naiivne, kuid ootasin küll viisakamat väitlemiskultuuri.
4) Ma arvan, et selle küsimuse vastasin ära eelnevas vastuses - ma ei mõelnud debati toimumise peamise keskkonnana seda kommentaariumi.
5) Ma olen nõus osalema selles manifestis tõstatatud küsimuste arutelul ka väljaspool virtuaalkeskkonda, loomulikult. Kui näen, et selleks tuleb vajadus, püüan leida aja ja koha.
6) Kirikukogu on demokraatlik institutsioon.
7) Ma pole kirikukogu saadik, aga enda meelest kursis kõigi kirikukogu otsustega. Mulle teadaolevalt pole samasooliste laulatamise küsimust EELK-s kirikukogul isegi arutatud. Kui mõtled kirikukogu deklaratsiooni, siis see puudutas vist ikka Rootsi kiriku vastavat otsust. Kirikukogu ei ole seega minu teada küll teinud mingit otsust samasooliste laulatamise kohta EELKs, sest see küsimus pole ju aktuaalne. Ei, meie manifest ei ütle midagi samasooliste laualatamise ega ka abielu kohta, küll taunib aga seda, et mitmetes EKNi kirikutes on inimesi, kes kutsuvad üles vihale ja põlgusele homoseksuaalsete inimeste (!) suhtes. Need juhtumid on fikseeritud, nagu ka juhtumid, kus avaldatakse põlgust teiste kristlike konfessioonide liikmete vastu. Selliste asjade lõppemist soovime küll ja see ongi nimetatud "vihakõne".
1. See küsimus sai just vastatud.
2. Mina ei julge kirjutada alla väitele, et "kirik evib igavikulist tõde". Minu usu kohaselt evib seda vaid Jumal ei ei keegi teine. Loomulikult saame me Jumala ilmutuse kaudu sellest tõest osa, aga see on miski, mida meile antakse, kingitakse ja mida me suudame vaid oma piiratud võimete ulatuses vastu võtta. Me pole seega isandad selle tõe üle (ma kasutan nüüd vaimulikku keelepruuki, sest ma oletan, et Sa oled ametivend EELKst). Seega siis - olles dialoogis kirikuvälise ühiskonnaga, ei saa me lähtuda tõevaldaja võimupositsioonidelt, vaid rääkida üksnes nendena, kes usuvad, et nad on midagi igavikulisest tõest taibanud ja tunnistavad samas, et see taipamine on olnud poolik ja puudulik. Ka meil, vaimulikel, võiks olla teelolija ja otsija hoiak ja mu meelest annab see palju paremad eeldused dialoogiks ühiskonnaga, kui eelpool kritiseeritud hoiak.
3. Dialoog ühiskonnaga on võimalik ja vajalik. Seda on olnud, kuid vähe ja sageli on see toimunud positsioonidelt, mis minu meelest on küsitavad.