Humanistliku kristluse manifest

Võtke petitsiooni autoriga ühendust

Arutelu teema on petitsiooni Humanistliku kristluse manifest jaoks automaatselt loodud.

See postitus on eemaldatud selle petitsiooni autori poolt (Näita detaile)

2011-09-19 13:34


See postitus on eemaldatud selle petitsiooni autori poolt (Näita detaile)

2011-09-19 14:00


See postitus on eemaldatud selle petitsiooni autori poolt (Näita detaile)

2011-09-19 14:25


Arho

#4 manifest

2011-09-19 16:25

Kui inimese mõõt saab olla kiriku mõõdupuu, kuidas siis Jumala - nii ebainimliku sinna sisse mõõdame, kas hääletades, kuivõrd ta rahuldab meie vajadusi ja lubab järgmiseks valitsusperioodiks meile meelepäraseid lubadusi. Kui indiviidi üksikarvamus peab olema nõustumiseks kõigile teistele, kuis siis üksmeel saab olla koguduses. "Igas kloostris on ju ikkagi oma kord" ja ühised kokkulepped kuidas valitsetakse, mida tohib ja mis ei sobi, kuidas aktsepteeritakse otsuseid, on igas kirikus erinev. See ei ole ju sama ortodoksis ega katoliikluses, ei luterluses ega vabakogudustes. Erinevad kirikud on erinevalt asju mõistnud ja erineva ajaloolise traditsiooni ja arusaamaga ja just selle pärast on nad erinevad. Demokraatia ja humanism nõuabki, et ei oleks mitte igaühel oma mõõdupuu, millest lähtutakse, vaid ühine huvi, -hüve ja -osa oleks võimalikult lai, sellest ka erinevate traditsioonide rohkus. Luterikirikus on sinodaalne printsiip vägagi tugev praostkonna ja koguduse tasandil. Sealt tuleks alustada ja mitte manifesteerida...

See postitus on eemaldatud selle petitsiooni autori poolt (Näita detaile)

2011-09-19 16:35


pettunu

#6 petlikkusest

2011-09-19 16:43

Mõne peaaegu õige mõtte (tsentraliseerimise vähendamine) varjus püütakse sisse tuua räiget liberalismi.
Punkt 5 kohta. Kirikus ei käi mitte grupeeringud, vaid inimesed.
Pettunule

#7 Re: petlikkusest

2011-09-19 16:57

#6: pettunu - petlikkusest 

 Kust sa loed grupeeringutest???


Külaline

#8 Markus

2011-09-19 17:27

Miks mind ei üllata, et humanistid ei räägi midagi patust ja seavad oma näo jumalikkuse mõõdupuuks. Iseasi ongi, millise näo endast ...

See postitus on eemaldatud selle petitsiooni autori poolt (Näita detaile)

2011-09-19 17:29


See postitus on eemaldatud selle petitsiooni autori poolt (Näita detaile)

2011-09-19 17:32


Lea Altnurme

#11 Re: Vihakõne ja arvamuste paljusus

2011-09-19 17:36

#1: Enn Auksmann - Vihakõne ja arvamuste paljusus 

 Olen aastaid kõrgkoolis õpetanud ja pidanud loenguid religioonisotsioloogiast, kus juttu ka arengutest EELK-s. Sinust, Enn, pole ma kordagi rääkinud. Pole pähegi tulnud. Ei tea nüüd, kas see vihastab või rõõmustab sind? Kuidas võiks olla sinust rääkimine seotud "Humanistliku kristluse manifestiga"? Või miks sa arvad, et kõik allakirjutanud sinust vihakõnesid peavad? Ma olen suures hämmingus.

tervitaja

#12 Miks mitte!

2011-09-19 17:48

Mulle isegi meeldib see algatus. Las igaüks määratleb end kristluse ja humanismi suhtes. Sinu sõnast mõistetakse sind õigeks elik hukatuselapseks. Segasust jääb vähemaks ja humanokristlased pääsevad kapist välja. Ju on aeg selleks küps. Nagu Raamatki ütleb: kuri läheb kurjemaks ja hea paremaks. Aja märk.
EELK-st on ainult kahju.

See postitus on eemaldatud selle petitsiooni autori poolt (Näita detaile)

2011-09-19 17:52


Lea Altnurme

#14 Re: manifest

2011-09-19 17:52

#4: Arho - manifest 

 Mitte manifesterida? Miks mitte?

Veiko Vihuri

#15 Puud tuntakse viljast

2011-09-19 18:07

Rootsi ja Soome luterlikus kirikus on suur osa siinses manifestis esitatud taotlustest juba ammuilma realiseerunud - nendes kirikutes rõhutatakse ametlikul tasandil sallivust, avatust, demokraatiat, mitmekesisust, arvamuste pluralismi jne. Paraku näitab tegelikkus, et traditsioonilisi seisukohti esindavate vaimulike ja ilmikute suhtes ollakse äärmiselt sallimatu, nende tegevust kirikus piiratakse, neid antakse "vihakuritegudes" süüdistatuna kohtu alla jne. Nii isiklikest kontaktidest kuuldu kui avalikest väljaannetest loetu põhjal tundub, et selle nn humanismi võidukäiguga kirikus kehtestatakse lihtsalt uut laadi, kohati täiesti sürrealistlik või orwellik jälitus- ja karistussüsteem. Ja mis liikmeskonda puutub, siis ühiskonnas levinud kontseptsioonide ülevõtmine ei ole suutnud peatada liikmete arvu järjepidevat kahanemist Põhjamaade luterlikes kirikutes. Manifestile allakirjutanud, kellede seas on mitmed mu head tuttavad, võiksid mõelda Jeesuse sõnadele puust ja selle viljadest.
tavakristlane

#16 Uue peapiiskopi valimised EELK-s

2011-09-19 18:11

Äkki võikski EELK ennast laiali saata ning las iga EELK liige määratleb end ise kas Enn Auksmanni bande fänniks või Jaan Lahe pundi omaks . Tänane EELK on end juba nagunii piisavalt kompromiteerinud, eriti praeguse peaiiskopi all, nii et seega ongi mõistlik lihtsalt restart teha . Ja ühtlasi oleks ka näha, kui palju on uutel kirikutel liikmeid - näiteks Ägedad Tüübid Jaan Lahe juhtimise all ning Naisepeksjad Enn Auksmanni juhtimisel .

Arvata võib, et EELK võib ju igasugustes ametlikes dokumentides riigile näidata, kuidas liikmeid on 160 000 ja annetavaid liikmeid 37 000, kuid kuhu on jäänud seega üle saja tuhande liikme .

Kas üle saja tuhande liikme on kodus ja ootavad " normaalset kirikut" Jeesuse tagasitulekut, usku või konfessiooni vahetanud, majanduspõgenikud või taevariiki kobinud ja järglased pole teadmatusest või ükskõiksusest kogudust sellest kurvast sündmusest teavitanud . Loomulikult on omaette küsimus see, kui palju võib olla neid annetajaid, kes ei ole lihtsalt kas osanud või viitsinud oma pangaarvet sedasi seadistada, et annetused igal kuul kiriku heaks enam maha ei läheks . Juhul kui näiteks enam kirikus ei käida, sest ei olda sealse olukorraga rahul .
Clarinda

#17 Kogudus õpetaja näoliseks?

2011-09-19 18:20

Olen nõus, et kogudusel peaks olema õigus sõna sekka öelda, kuna see puudutab otseselt nende elu. Üsna hiljuti vahetasin kogudust selle tõttu, et ei olnud nõus, et jumalateenistusi "missadeks" nimetatakse ning sinna kaasatakse lihtsalt katolikumissa osi põhimõtteliselt otsetõlkes. Julgesin avaldada oma arvamus selle kohta ning sain vastuse, et ma ei saa sellest lihtsalt aru ning kui ei meeldi võin ju teise koguduse valida. Ja valisingi...
Nüüd olen märganud nii mõndagi teist kohusetundlikku koguduse liiget teises koguduses pühapäeviti Jumalat teenimas...

Lea Altnurme

#18 Re: Puud tuntakse viljast

2011-09-19 18:42

#15: Veiko Vihuri - Puud tuntakse viljast 

 Kiriku suund fundamentalismi poole ei ole samuti liikmeskonna langust suutnud peatada. Praegu tundub, et mida väiksemaks jääb kirik, seda sallimatumaks muutub. Varsti on sekt valmis. Eks päranditombu, mis järele jäänud endisest rahvakirikust EELK-st, ümber käib võitlus. Selge see. Manifest peab silmas muidugi kõiki Eesti kirikuid, sest fundamentalismi kohtab igal pool. Huvitav-huvitav, miks fundamentalismil puudub atraktiivsus enamusele eurooplastest?


Külaline

#19 Re: Re: Puud tuntakse viljast

2011-09-19 18:53

#18: Lea Altnurme - Re: Puud tuntakse viljast

Tere Lea! Ma usun, et Sa oskad määratleda, mis on fundamentalism. Milles avaldub fundamentalism näiteks EELK-s? Kas fundamentalism on kõik see, mis ei lähe kokku "humanistliku kristluse manifestis" deklareerituga?


Külaline

#20 Re: Re: Re: Puud tuntakse viljast

2011-09-19 18:55

#19: - Re: Re: Puud tuntakse viljast

Vabandust, unustasin vastuses Lea Altnumele märkida oma nime - Veiko Vihuri.

Lea Altnurme

#21 Re: Re: Re: Puud tuntakse viljast

2011-09-19 19:20

#19: - Re: Re: Puud tuntakse viljast 

 Tere, Veiko!

Kas sa soovid fundamentalismi definitsiooni? Võiks valida näiteks sellise: fundamentalismi võib kirjeldada maailmavaatena, mis tõstab esile tõed, mida peetakse spetsiifiliselt olemuslikuks traditsioonilisele usule ja rakendab neid tõsimeeles tänapäevale. Fundamentalismi all ei tule mõista lihtsalt vanu tõdesid, vaid nende uuestikinnitust ebakindlas olukorras. EELK puhul on oluline märkida, et ei minda mitte luterlike juurteni, vaid seatakse eeskujuks katoliiklus ning konstrueeritakse selle baasil vaadete pakett, mida peetakse kristlusele olemuslikuks, põhiliseks e. fundamentaalseks. See on fundamentalism. Katoliiklus sai luteri vaimulikele eeskujuks nõukogude ajal, kui imetleti leedu ja poola katoliiklaste tugevat usku ja leiti, et kui muuta EELK katoliku kiriku sarnaseks, küll siis saab ka eestlaste usk tugevaks. Jäeti aga tähelepanuta see, et leedukate ja poolakate usk polnud tugev mitte seetõttu, et see  oli katoliiklus, vaid seetõttu, et nende katoliiklus oli seotud rahvuslusega. Tšehhid on ka katoliiklased, kuid nende katoliiklus on rahvuslusega konfliktis ja seetõttu on tšehhid eestlastega võrreldavalt sekulaarsed. 


Külaline

#22

2011-09-19 19:35

#6: pettunu - petlikkusest
Kust sa loed grupeeringutest???
Petitsiooni punkt 6: Kirikusse on teretulnud ja kirikus on võrdsed kõik inimesed sõltumata soost, haridusest, sotsiaalsest positsioonist, kehalisest või vaimsest puudest, terviseseisundist, seksuaalsest orientatsioonist või identiteedist, rahvusest, etnilisest päritolust ning kultuuritaustast.

Kes väidab, et ei ole võrdsed? Kõik inimesed - kõik patused on kirikus oodatud, ei ole ühtki neist tõrjutud. Seega kaotab nimetatud punkt mõtte. Vajalik on see ainult ühe grupeeringu huvides, kes näib taotlevat endale eriõigusi, olles juba jõudnud geikiriku kirikukohvini.
Vaatleja Raplamaalt

#23

2011-09-19 19:42

"See postitus on eemaldatud selle petitsiooni autori poolt"

Niisugused sõnad "sallivuse" ja "tolerantsi", "erinevuste paljususe" jne kuulutajate juures näivad kuidagi kahepalgelised, või kuidas?
anti

#24

2011-09-19 20:21

Humanism - see tahab olla nagu teoloogia ning tema isand on see, kes tahab olla nagu Jumal. Jah, ta ülistab inimese nägu, kuid millise inimese? Kui selleks oleks see inimene, kes loodi Jumala näo järgi, siis ei tekiks ju mitte mingit konflikti vastandumisel Jumalaga ja Tema ilmutusliku õpetusega. Moodne humanism ülistab aga inimest tema pattulangenud olekus, õigustab kõiki tema pahesid ning nõuab nendele väljendusõigust. Heaks näiteks selles on homoseksuaalse loomuvastasuse kaasamine humanistlikesse printsiipidesse. Humanismi "armastuseks" on tolerants - valede ja pattude suhtes, mida ta nimetab "erisusteks". Humanismi "evangeeliumiks" on inimõigused, mille keskmeks on juba 18. sajandist saadik näiteks õigus Jumalat eitada.

Aga muidugi, selles maailmas on alati valikuvabadus ning kes soovib jumalarahva tee asemel valida inimese tee - ja "metsalise arv, sest see on inimese arv" - võib seda muidugi ka teha ning väävlijärvede poole sammuda.
Veiko Vihuri

#25 Re: Re: Re: Re: Puud tuntakse viljast

2011-09-19 20:36

#21: Lea Altnurme - Re: Re: Re: Puud tuntakse viljast

"fundamentalismi võib kirjeldada maailmavaatena, mis tõstab esile tõed, mida peetakse spetsiifiliselt olemuslikuks traditsioonilisele usule ja rakendab neid tõsimeeles tänapäevale."

No siis on ka selle manifesti esitajad fundamentalistid, kuna manifestis tuuakse esile terve rida tõdesid, mida peetakse kristlusele olemuslikuks ja mida soovitakse ebakindlaks peetavas olukorras taas rõhutatult korrata. Vahe on selles, et ei nõuta "pimedat allumist kiriklikele autoriteetidele", vaid tänapäevaste, s.o õigemate seisukohtade (mida esitavad haritud ja avara mõtlemisega teoloogid, mitte tagurlikud kirikujuhid ja papid) vastuvaidlematut omaksvõttu.

Muide, mul on ka küsimus, et kui teie manifest tahab kaitsta arvamuste mitmekesisust kirikus, miks siis petitsiooni autor kõrvaldas siit Enn Auksmanni, Ivo Õunpuu, Ivo Pilli ja Varro Vooglaiu kommentaarid? On see märk tulevasest "avatud" EELK-st?