Humanistliku kristluse manifest

Võtke petitsiooni autoriga ühendust

Arutelu teema on petitsiooni Humanistliku kristluse manifest jaoks automaatselt loodud.

anti

#51 Re: Re:

2011-09-19 23:13

#49: Lea Altnurme - Re:

Küsimus on selles, et kirik ei pea olema otsekui klienti teenindav ettevõte, mis uurib, mida inimesed sealt ootavad ning püüab siis kliendinumbrite nimel nende ootustele vastata. See, milleks kirik loodi, on paika pandud hoopis kõrgemalt poolt ning seda muuta tähendab muuta kogu asi üldse mõttetuks - nagu see põhjamaade luterlikes kogudustes juhtunud ongi. Inimesed võivad ju tullagi "vaimulikust" psühholoogi juttu kuulama, kuid ajatus mõttes on see kõik sisutu ajaraisk, kohaletulnute hinged ei saa sealt midagi.

VEIKO RÄMMEL

#52

2011-09-19 23:25

Kuna Kirik kaugeneb Jumalast ja algsest õpetusest, siis julgen mainida, et jutt humanismist, mida viljeleb Jaan Lahe on lollus ja EELK lammutamine. Aidaku neid algatajaid Jumal. Minu poolt kindel ei sellisele rumalale algatusele.
inime

#53 Re: Re:

2011-09-19 23:25

#49: Lea Altnurme - Re:  

 

On olemas niisugune  asi nagu Jumala kutse. Vägisi ei saa kedagi Jumala juurde ega kirikusse viia ja sellest ei oleks ka kasu. Statistika siin ei ole omal kohal.

Mina üksigi tean küllalt paljusid inimesi, kes tulevad täiesti omal algatusel, ise ning  kuulavad. Võib-olla nad järgmisel ja ülejärgmisel pühapäeval ei tule, aga siis on nad jälle kohal.

Ei arva, et šõu või põhimõtetes järeleandmine oleks pühalikkuse vääriline. Liiati ei tulda kirikusse lustima, vaid oma elu üle järele mõtlema, end läbi katsuma, uut teadmist ja jõudu ammutama. Ja muidugi  mõttekaaslastega - usukaaslastega koos olema.

Vägisi seda ei saavuta. ja kui ka mõni inimene tuleks  kohale lõdvaks lastud sõna  peale, siis ei oleks Jumalal sellest heameelt. Kindlasti ka mitte  inimesel endal, sest siis kaoks  see karge pühadus, mis teeb kirikust erilise koha. Samuti ei oleks tal sellest kasu, sest kirik ei ole lihtsalt üks koht, kus natuke laulda ja ilusat või vähem ilusat juttu kuulata.

 

Kerstin Kask

#54

2011-09-19 23:30

Olen nõus, et ainult numbite nimel ei pea midagi tegema, küsimus on pigem ikka selles, kuidas edastada rõõmusõnumit Kristusest nii, et see võiks inimesele kohale jõuda ja teda kõnetada. Usun, et Jumal on  inimesele kinkinud nii mõistuse kui ka tunded, et võiksime üksteist Jumalale lähemale juhatada. Inimese hinge võib Jumal puudutada väga erinevate, pisikeste ja suurte asjade kaudu. Mulle tundub pisut ülekohtune üldistada, et ühest või teisest asjast ei saa inimeste hinged midagi, seda saab igaüks ikka ainult enda kohta öelda.

Lea Altnurme

#55 Re: Re: Re:

2011-09-19 23:34

#51: anti - Re: Re:  

 Asi pole klienditeeninduses, vaid selles kuidas suhe luuakse ja sõnum edasi antakse. Mulle tundub, et kirikus pole sisulist huvi  inimest ära kuulata ja tema kogemustasandit arvesse võtta sõnumit kuulutades. Väga mugav on rääkida inimesele, kuid mitte inimesega. Sa arvad, et "..."vaimulikust" psühholoogi juttu kuulama, kuid ajatus mõttes on see kõik sisutu ajaraisk, kohaletulnute hinged ei saa sealt midagi". Kust sa tead, et ei saa? Jumal ütles?

Lea Altnurme

#56 Re:

2011-09-19 23:37

#52: VEIKO RÄMMEL -  

 Milles seisneb lammutamine? Mis sa lahmid, räägi asjast!


Külaline

#57 Re:

2011-09-19 23:39

#54: Kerstin Kask -  

 

Aga mis te arvate, kuidas on need inimesed, kes kirikus käivad - alati või veidi harvem - selle tee leidnud? Keegi ei ole nende ümber ju tantsinud ega pilli mänginud, ammugi mitte lubanud taevamannat piiranguteta elu eest. Küllap nad on tundnud kutset.

Jeesus kutsus ka jüngrid, kes järgnesid talle. Kuid oli ka neid, kellel oli äraütlemiseks või edasilükkamiseks põhjusi.
Ei saa korraga kõike: lahedat elu ja lunastust.

 

Lea Altnurme

#58 Re: Re: Re: ausust paluks

2011-09-19 23:40

#39: - Re: Re: ausust paluks 

 See, kas midagi on hea või halb, sõltub vaatenurgast. Neid vaatenurki siin muudkui aina kajastatakse.


Külaline

#59 Manifest

2011-09-19 23:47

Vabandan väga, kui kedagi solvanud olen, kuid kinnitan, et solvamine pole selle manifesti eesmärk. Püüaks jätta solvumiste klaarimise isikliku suhtluse raamesse ja arutada ikka manifesti üle sisuliselt. Arvan, et teksti põhiautorina olen ma kohane seda tegema.
Veiko ja Enn ütlevad, et manifest üldistab. Jah, üldistab küll, aga see on manifesti formaat - see pole teaduslik uurimus või teoloogiline traktaat, kus saab iga väidet konkretiseerida ja lahti seletada. See peaks jääma järgnevate (nüüd alanud ja algavate arutelude teemaks).
Minu meelest tuleks alustada sellest, mis on selle manifesti peamine sõnum. Rahulolematus kiriku olukorraga ja kiriku ja ühiskonna suhetega, nõus, aga see pole kõik. Siin esitatakse üks nägemus kirikust, milline kirik olla võiks. Ja keskendutakse kirikule kui organisatsioonile. Minu jaoks on oluline teha vahet kiriku kui vaimuliku osaduskonna ja kiriku kui organisatsiooni vahel. Neil on kattuvused, kuid nad pole mu meelest üks ja sama asi. See üks püha kristlik kirik, millest räägivad usutunnistused, on minu jaoks ikka kirik kui vaimulik osaduskond, kui kõigi kristlaste kogu, mitte kirik kui organisatsioon. Viimane pole üks, sest pole ju ühte kirikuorganisatsiooni, vaid neid on palju. Ja mind häirib, kui sakraliseerima hakatakse organisatsiooni. Aga ma olen sellega kokku puutunud väga palju. Võib-olla on manifesti puudus see, et siin ei keskenduta sellele, mis teeb kirikust kiriku, mis on kirikule kõige olemuslikum ja ma arvan, et isegi Veiko ja Enn on minuga nõus, kui ma ütlen, et need on Sõna ja sakrament. Minu eesmärk ja ühegi allakirjutanu eesmärk pole ilmselt asendada spetsiifiliselt kristlikku sõnumit üldinimlike humanistlike väärtustega, kuid meid häirib, kui neid vastandatakse. Ma arvab, et need "üldinimlikud" väärtused juurduvad suuresti kristluses, on kristlik pärand.
Mina ei ole mingi teoreetik "kabinetiteoloog", vaid tegevvaimulik ja ma ei saa küll öelda, et teeksin oma tööd koguduse juures kuidagi kergemalt kui ülikoolis. Mulle meeldib väga see Ennu jutt, et kirikud peaksid sagedamini avatud olema ja ka ühe eelkirjutanu jutt, kes ütles, et me ei pea asendama kiriku põhiülesannet millegi muuga - küsimus on vaid selles, kuidas seda ülesannet tänapäeval täita, sest muutused, mis on võrreldes Piibli kirjutamise ajaga või isegi paari sajandiga ühiskonnas ja inimmõtlemises toimunud, pole minu jaoks vaid väline kuliss. Aga tähtsusetu pole ka see, kuidas me kirikut kui organisatsiooni näha tahama ja mina küll sooviksin organisatsioonimõtlemise muutumist. Ehk teiste sõnadega - kirikut kui organisatsiooni peaks tohtima võtta nagu iga teist organisastsiooni ja seepärast on siin sellised "ilmalikud" mõisted nagu demokraatia õigustatud. Demokraatia tähendab seaduste ja reeglite järgimist, aga need peavad olema ka selged. Kui vaatan seda, mis EELKs toimub, ei saa ma isegi aru, kas EELKl üldse on mingi ametlik õpetus (ühtsest) ma ei räägi, sest põhkiri räägib ainult õpetuse alustest. Neid peab tõlgendama ja siin algavadki probleemid. Kes otsustab, kelle tõlgendus on õige? Mina ei taha Veikot ega Ennu naeruvääristada, aga ütlen ära, et nägemus Piiblist ja kirikust, mida esindab AUS, pole mulle vastuvõetav. Ma taluks seda küll ühe võimaliku nägemusena, kuid praeguses EELKs jääb mulle aina enam mulje, et AUSi seisukohad ongi normatiivne "kiriku õpetus", mis tuleb vastuvaidlematult omaks võtta. Näiteks selline küsimus: Kas EELKs on lubatud ajalooline lähenemine Piiblile ja usutunnistuskirjadele? Ja kui viimane on lubatud, kas sellest tohib teha ka mingeid järeldusi "kiriku õpetuse" kohta? Nii palju täna. Aga olen valmis arutama edasi kõigiga - Veikoga, Ennuga, Illimariga, kui lepime kokku, et me ei hakka üksteist isiklikult ründama. Mina seda manifesti kirjutades tõesti ei kavatsenud, küll aga soovisin algatada arutelu EELK ja kiriku olukorra üle üldse.

Külaline

#60 Re: Re: Re: Re:

2011-09-19 23:47

Sa arvad, et "..."vaimulikust" psühholoogi juttu kuulama, kuid ajatus mõttes on see kõik sisutu ajaraisk, kohaletulnute hinged ei saa sealt midagi". Kust sa tead, et ei saa? Jumal ütles?

Otse loomulikult, kes siis veel. Kui kristlusest kaotada Jumala poolt, läbi kuningate ja prohvetite, läbi Jeesuse ja Tema apostlite antud ilmutuslike sõnumite kindel usaldamine ja nende järgimine, nagu ka sakramendid - ja seda absoluutselt vaatamata ajastu "vaimule" -  ei ole kõigest muust, mis kirikus toimub, enam hingele absoluutselt mitte mingit kasu. Võib muidugi saada tröösti ja meelerahu, rõõmu ilusast muusikast, kindlust ja turvatunnet koguduse sõpruskonnast ja paljusid muid ajalikke-inimlikke asju, kuid mitte seda põhilist, milleks Jeesus oma Kiriku üldse lõi. Kirikuhoonest on saanud kultuurimaja nagu see väga tihti N-Liiduski juhtus, ainult selle vahega, et päris avalike bezbozhnike asemel on seal lambanahka rüütatud tegelased, kes võhikule jätavad mulje, et kõik on nii nagu ennegi. Ainult, et tegelikult toimub kogu õpetuse peapeale pööramine otsekui mustal missal.

anti

#61

2011-09-19 23:48

Postitus # 60 oli minu poolt, unustasin nime lisada.

Lea Altnurme

#62 Väärtused

2011-09-19 23:51

Arve on muidugi ebamugav vaadata, parem ei vaata. Aga kas pole toredad väärtused: arvamuste paljusus, sallivus, demokraatia, avatus, inimsõbralikkus jne.?
Kerstin Kask

#63 Re: Re:

2011-09-19 23:55

#57: - Re:

Aga keegi ei olegi ju rääkinud tantsimisest ja pillimängust või mingitest "nõidustrikkidest", minu arust Lea ütles siin eespool väga ilusasti, et oluline on inimesi kuulata,rääkida inimesega, mitte inimestele - püüda mõista konkreetse inimese seisukohti ja vajadusi, olla tema jaoks olemas.  Aidata inimesel kutset ja Kutsujat ära tunda. Aidata otsida lunastust, mitte püüda ise lunastada. Ja ma ei taha selle jutuga öelda, et meie kirikutes seda üldse ei tehtaks, arvan lihtsalt, et seda saaks veel enam teha. Need, kes on tulnud on tundnud kutset, saanud puudutatud, aga ehk siiski peaks tegelema enam ka nendega, kes ei ole seda kutset veel ära tundnud, sest kõik on ju kutsutud.


Külaline

#64

2011-09-20 00:01

Mul on otsene küsimus dr Lea Altnurmele.
Te kirjutate, et Teile tundub, et kirikus pole sisulist huvi inimest ära kuulata. Kui ainult tundub, kas ei oleks siis õige käia mõnes kirikus ja uurida, kuidas olukord tegelikult on? Siingi on kirjutataud vaimuliku mitmesugustest suhtlusvormidest - küll rõõmustamisest rõõmsatega ja nutmisest kurbadega.
Sõnumit kuulutades kõneldakse inimesele, mitte teoloogiaspetsialistile. Kirikutes töötavad Piibli-uurimise rühmad, on piiblitunnid, kus inimene saab selgitusi, kus saadakse omavahel arutada. Lõpuks on ametlikumal tasandil ka leerikool. Ja kas on juhuseid, kus õpetaja on keeldunud inimestega nende probleemidest kõnelemast või küsimustele vastamast?
Jumalateenistus ei ole psühholoogilise vestluse koht, kuid inimene, kes otsib, leiab seal alati endale vähemalt tera.
Armas aeg, ärge tahtke teha kirikust psühholoogi või psühhiaatri vastuvõturuumi.

Kirik ei ole koolipink, kus põhikooli lastele tambitakse teadmisi kohustuslikus korras pähe. Kirikusse minek on vaba tahte avaldus.
Pealegi. Kas me arvame, et Piibel valetab? Või Jeesus? Sest just Tema kõneles pisikesest karjakesest.
Miks me peame Jeesuse juurde tuleku nimel Jeesusest loobuma? Aga nii see kõlab.
Otsi Teda sõna seest, kuni leiad südamest!
Enn Auksmann

#65 Re: Väärtused

2011-09-20 00:03

#62: Lea Altnurme - Väärtused

Need on toredad väärtused. Aga kui sa näed inimest uppumas, siis sa ei anna talle valikuvabadust, vaid tarvitad räiget vägivalda ning tõmbad ta veest või laukast välja. Või kuidas?

Ei, ma ei arva, et see annab õiguse inimestele mitte kunagi valikuvabadust anda. Aga samuti olen ma ülalloetletud väärtuste absolutiseerimise vastu. On kaks väärtust, mis seisavad neist kõrgemal (ja on omavahel lahutamatult seotud): Jumala au ja hingede õndsus. (Ja muidugi taas, kõigi väärarvamuste kummutamiseks: ei, ma ei arva, et nende mõlemaga oleks lugu alati väga lihtne ja ühemõtteliselt selge).

Enn Auksmann

#66 Re: Manifest

2011-09-20 00:06

#59: - Manifest

Jaan, ma usun küll, et oleme paljuski ühel meelel.

Üks asi aga, milles Sa kindlasti eksid (ja vahel teeb see mulle nalja, vahel meelehärmi), on see, nagu oleks Augsburgi Usutunnistuse Selts mingi EELK-d suunav (sala-) jõud. Usu mind, kirikuvalitsus ei kuula meid rohkem kui Sind või MLÜ-d.


Külaline

#67 Veiko Rämmelile:

2011-09-20 00:06

Ma ei tea küll, mis lõhub kirikut rohkem - kas mäng, et meil pole probleeme või nendest kõnelemine. Väliselt ehk teine, aga mulle tundub, et sisuliselt ikka esimene. Ja mis on "algne õpetus"? Mina näiteks uurin algkristlust, aga selle kohta ei tea nüüd küll keegi, milline see oli - kõik on puha teadlaste rekonstruktsioonid (Ain Riistan võib kinnitada). Ja kindlasti pole meie taotlus hoida kinni mingist "algsest luterlusest". Mina pean end küll luterlaseks, aga ma ei esinda kindlastin 16. sajandi teoloogilist mõtlemist - kuigi ma seda väärtustan.
Urmas Paju

#68

2011-09-20 00:07

#55: Lea Altnurme - Re: Re: Re:

"Kust sa tead, et ei saa? Jumal ütles?"   :)  Ei, religioonisotsioloogia numbrid ütlevad. Rootsi jms ordineeritud psühholoogide kirikute jutlusi käib protsentuaalselt veel väiksem osa kogudusest kuulamas kui meite harimata fossiile.

 

Aga jah, allakirjutanute nimekirja lugedes jääb vaid imestada, et mõned arukad inimesed on valmis lugemata alla kirjutama kuhu iganes.

 

ivopill

#69 Re:

2011-09-20 00:12

#40: Riho Saard -

Kes see siin nutab ja halab? Justkui ei mäleta, et midagi niisugust oleks teinud? Nurkapugenute nuttu ja vähemuste viginat kostab küll hoopis teisest suunast. Kusjuures ennast nurka on mängitud lihtsalt suurest jonnist ja täiesti omal tahtel. Ega siis midagi, vast paneb see paremad mõtted pähe, kui järgmisel kuulõpul priske summa asemel panganumbritele ainult liisinguteated laekuvad. Ja mida teie (antud juhul ei pea ma silmas Riho mitte sind!) "akadeemiliselt orienteeritud inimesed" asjadest ja inimestest arvate, pole paraku mitte ainult teie oma suur saladus. Watch your firewalls, buddies, Sangaste kogudusel on juba Rudbeckiuse ajast saati olnud head häkkerid...:-)))

Ain Riistan

#70 Põhjusi, miks mina sellele manifestile alla kirjutasin,

2011-09-20 00:14

oli mitu. Esiteks on vihakõne siiski täiesti olemas ja avalik. Tõesti, seda ei kuule me enamasti õnneks kirikus jumalateenistuse ajal - küll aga võivad mõned jumalateenistusi läbi viivad vaimulikud ja, muide, ka end uhkelt teoloogideks tituleerivad üliõpilased ropendada veebikommentaariumides. Tasub ainult vaadata Kompassi pisiportaali mõnede viimaste artiklite kommentaare (mõlemalt vaidluspoolelt, muide).
Teiseks ei ole see manifest iskilik, ega suunatud ühegi konkreetse inimese vastu. See ei ole ka ainult EELK siseprobleemide kohta käiv manifest - kui see oleks seda olnud, siis mina kui mitteluterlane ei oleks saanud sellele alla kirjutada. Küll aga viitvad EELK siseprobleemid (mille osas paljud siin vaidlevad) laiematele küsimustele kristluse, kiriku ja ühiskonna suhete osas. Üheks olulisemaks selliseks küsimuseks on väärtuste teema. Liigagi tihti defineerivad kristlikud kogukonnad oma identiteeti vastandumise kaudu. Mõnikord on vastandumine vajalik (olen seda korduvalt avalikult öelnud), kuid siis, kui see saab malliks, mille abil "mina" määratletakse harjumuspäraselt "mitte-mina" kohta loodud õlgmehikesest kuvandi abil (nt "humanistid" vs "kristlased"; "meie-usklikud" vs "nemad-maailm"; "meie-Jumalale kuulekad" vs "nemad-oma himude järgijad", jne ad nauseam), hakkab see vastandamine takistama kristlaskonna enese elu ja kuulutust.
Ja nii ei ole minu jaoks ka see manifest vastandumise manifest. See ei ole suunatud ka EKN vastu, vaid just EKN-ile ja kõigile kirikutele-kogudustele. Tuletan meelde manifesti viimast lauset: "Me tahame algatada laiapõhjalist diskussiooni kiriku rolli ja võimaluste üle 21. sajandi Eesti ühiskonnas ning soovime, et see diskussioon oleks avalik."
Midagi on nüüd alanud ja ma loodan, et see ei sumbu niipea.

Külaline

#71 Re: Re: Re:

2011-09-20 00:15

#63: Kerstin Kask - Re: Re:  

 Ärge arvake, et seda ei ole tehtud. Ja tehakse veel ja pidevalt.

Aga mõelge ka sellele, kui sageli heidetakse just ilmalikus meedias ette ajupesu, propagandat, värbamist. Isegi kirikukellade helistamine on päevakorral olnud kui segav faktor. Mis sünniks, kui ka nt luteri kiriku esindajad hakkaksid ukselt uksele käima? Tänaval tavalise linnakodanikuna olen küllalt häiritud mulle pidevalt pakutavast sektide  trükimaterjalist või  lausa nõudest minna jehowistide koosolekutele või kuulata mormoonide õpetust. Minu tavaline vastus on olnud - palun tulge pühapäeval  sellesse ja sellesse kirikusse. Jah, siis on jutul lõpp.

Las tulevad need lapsukesed, kes tahavad tulla. Vaadake korraks, kuidas kutsutakse pühapäevakooli, kuidas kutsutakse leeritundi, kuidas korraldatakse missio-üritusi (sh lauludega), kirikukontserdidki  peaksid rahvast kutsuma - nii harjutamise mõttes esialgu.

Ja ärge unustage, et ka õpetajad väsivad. Mitte ainult ametlikust bürokraatiast ja ilmaliku  arvamuse pealetükkivast survest, vaid ka  tihedast töögraafikust (ilmalik sõna :). Ja ometi korraldavad nad leinarühmi, palvegruppe, alulukooride tegevust ja palju muud.


Külaline

#72 Re: Põhjusi, miks mina sellele manifestile alla kirjutasin,

2011-09-20 00:21

#70: Ain Riistan - Põhjusi, miks mina sellele manifestile alla kirjutasin,

Kompassis on ainult ühele inimesele öeldud, et ta ilmselt diskrediteerib oma käitumise ja kõnemaneeriga sihilikult traditsioonilise usu poolele kuulujaid.

Nagu tavaportaalides, nii saab ka seal käia libasid.

Ain Riistan

#73 Re: Re: Põhjusi, miks mina sellele manifestile alla kirjutasin,

2011-09-20 00:34

#72: - Re: Põhjusi, miks mina sellele manifestile alla kirjutasin,

See manifest, nagu mina seda mõistan, ei ole "traditsioonilise usu" vastu suunatud. Pigem on see üleskutse uuesti läbi mõelda, mida võiks üks "traditsiooniline usk" 21. sajandil tähendada. Kas demokraatia ja kristlus on tõesti ühildamatud? Kas inimväärikus on vaid sõnakõlks, mida kasutavad ainult "usu lammutajad" oma soovunelmate õigustamiseks? Jne.

ivopill

#74 Re: Põhjusi, miks mina sellele manifestile alla kirjutasin,

2011-09-20 00:34

#70: Ain Riistan - Põhjusi, miks mina sellele manifestile alla kirjutasin,

See tore sõna "vihakõne" on teil nüüd nagu kont peni hambus ja muudkui jürate seda. Selle terminiga võib lajatada igaühele, kelle mõtted või stiil teile mokkamööda ei ole. Selle loogika järgi peaks ka Piiblist välja visatama enamuse prohvetitest, Hesekiel on ju lausa vihakõne magister. Ja kui Jeesus annab teatud seltskonnale teada, kes on nende vaimne isa ja kelle himude perra nemad talitavad, siis mille te määraksite Temale? Viharavi või esinemiskeelu? Mingile seltskonnale tasuks küll Teletupsud Piibli asemel kätte anda, seal pole vihakõnet vähemasti ja Tinkiewinkie igati ajastukohane tegelane.Vene ajal tassiti teisitimõtlejad Tshernjachhovski(Insterburg) kinnisesse lollimajja ja topiti aminasiini täis, nii et neist zombied said. Ootan kohe huviga, millist viharavi hakkavad tulevikus liberid ja tolerandid rakendama.

Veiko Vihuri

#75 Re: Põhjusi, miks mina sellele manifestile alla kirjutasin,

2011-09-20 00:36

#70: Ain Riistan - Põhjusi, miks mina sellele manifestile alla kirjutasin,

Lugupeetud Ain Riistan, küllap olid manifestile alla kirjutanud inimestel oma põhjused ja soovid. Manifesti eesmärk ei näi siiski olevat üksnes laiapõhjalise diskussiooni algatamine kiriku rolli üle 21. sajandi Eesti ühiskonnas, vaid see on põhimõtteline teoloogiline vastandumine kristlusele, mida võiks nimetada traditsiooniliseks (või mõne teise sobivama sõnaga). Luterluse kontekstis tahetakse ilmselt EELK-d "järele aidata" peavoolu protestantlikele kirikutele Põhjamaades, Lääne- ja Kesk-Euroopas ning Põhja-Ameerikas. Nendes kirikutes on paljuski manifesti taotlustest realiseerunud - paraku võib küsida, kas nad ka Kristuse õpetust on suutnud paremini tänapäeva kontekstis esile tuua. Tegelikult võiksime viimase paarisaja aasta sotsiaalsete revolutsioonide näitel õppida seda, et kõige järjekindlamalt on tehtud kurja vabaduse, võrdsuse, vendluse jms toredate printsiipide ellurakendamise nimel. Seal, kus inimesearmastaja Jumala leebe ike vabaduse ja õigluse nimel endalt heidetakse, kehtestub tegelikult vali türannia. Nii on läinud ka Põhjamaade kirikutes, mis jutlustavad avatust, sallivust, kaasamist, kuid mis on tegelikkuses nn traditsionalistide suhtes äärmiselt väiklased ja sallimatud (ei jõua siinkohal konkreetseid näiteid üles lugema hakatagi).