Humanistliku kristluse manifest

Võtke petitsiooni autoriga ühendust

Arutelu teema on petitsiooni Humanistliku kristluse manifest jaoks automaatselt loodud.


Külaline

#701 Üks praktiline märkus

2011-09-24 09:03

Vaadake üles...
No kui kõrgemale ei ulatu või tundub vanamoeline,siis kiriku torni.
Seal ei ole mitte tuulelipp, vaid rist.
Kristuse rist.
Vaadake üles, teie lunastus läheneb.
Inimesele keskendatud lunastus.
Inimesest hooliv kink. Kas seda peab just võõra sõnatüvega ütlema, on maitseküsimus.

Enn Auksmann

#702 Usuteaduse Instituudist

2011-09-24 09:06

#695: mees metsast - Re: Miks ma ei saa alla kirjutada

See on küll võib-olla antud kommentaariumis kõrvalteema, aga kuna küsiti, siis vastan.

"Aga kuna Sa nii hästi arvad nende mõttemaailma teadvat, siis mõtle ka sellele mida need austatud teoloogid oleks arvanud hetkel UI likvideerimisest ja sisuliselt kloostrikooli rajamisest, mõtle sellele. Kas nemad oleks pidanud võimalikuks teha kirikule midagi niisugust."

Oletuste pinnale jäädes: ma arvan, et nad oleksid "sisuliselt kloostrikooli rajamisel" tundnud UI ära sellisena, nagu see oli nende aegadel.

Oletuste pinnalt tõsiasjade juurde tulles: Usuteaduse Kõrgem Katsekomisjon ja Usuteaduse Instituut ei olnud eesmärk omaette, vaid oludest tingitud paratamatus. Tõenäoliselt oleksid nimetatud teoloogid pooldanud seda seisukohta, mis oli ka peapiiskop Jaan Kiivitil: olla tänulik UI-le tehtud töö eest ning usaldada samamoodi tänulikult teoloogiaõpe Tartu Ülikooli taasavatud usuteaduskonnale, kes loomulikult saaks teha tihedat koostööd kirikuga (kirikutega). Ning lisaks sellele oleks kirikul oma õppeasutus (pastoraalseminar), mis peakski kujutama endast "sisuliselt kloostrikooli".

EELK erakorralisel kirikukogul kõneles ka Tartu Ülikooli usuteaduskonna dekaan prof Riho Altnurme. Võin kinnitada, et tema ettekanne oli kõige sisukam ja sümpaatsem, nii et ka mina usun taolise süsteemi võimalikkusse - eeskätt sõltuks see aga muidugi kirikust ja sellest, millisel tasemel ta suudaks oma "kloostrikooli" hoida ja pidada.

Viimaste aastate olukord Usuteaduse Instituudis, kus on saavutamatult (ja vähemalt kõrvaltvaataja silmis on olnud ette teada, et see on saavutamatu) püüeldud akadeemilisi kõrgusi, tehes seda kõige vaimuliku arvelt, ei oleks kindlasti vastanud vanade auväärsete soovidele.

Rõhutasin kirikukogul sõna võttes, et vaimulike haridus peab rajanema kolmel sambal: kõrgel akadeemilisel tasemel teoloogiaharidus, kiriklik praktika ning vaimulik kasvamine. Kas need toimuvad ühes õppeasutuses või näiteks seminari koostöös ülikooliga, on loomulikult oluline, aga siiski teisejärguline küsimus, mis tuleb lahendada vastavalt võimalustele.

P. S. Minu arvamusloos ei olnud taotlust "teksti väärtust rõhutada kuulsate nimede lisamisega". Tegemist oli minu arvamuslooga, milles kirjeldasin oma viimaste päevade väga isiklikke tundeid ja mõtteid. Ja need nimed ning see küsimus mu arvamusloo lõpul ongi täpselt nii, nagu kirjutasin, mul viimastel päevadel meeles mõlkunud. Mitte eneseõigustuseks ega oma arvamusele kaalu lisamiseks, pigem veelgi seda kurbust rõhutades, mida tunnen, meenutades aegu veidi üle paarikümne aasta tagasi ja võrreldes neid praegustega.


Külaline

#703

2011-09-24 09:18

Meenub kadunud poja lugu.
Ühtpidi kurvastav. Pärandus tundus raiskamist väärt.
Teistpidi rõõmustav. Kadunud poeg koges oma eksitust ja pöördus (tagasi).
Illimar Toomet

#704 Pisut statistikat

2011-09-24 10:53

Praeguse seisuga on manifestiga liitunute nimekirjas 167 allkirja. Neist 43 soovivad oma nime internetis varjata. Kuna manifestil on konkreetsed adressaadid - EKN, kõik kirikud ja kogudused - siis palun neile teada anda ka varjatud nimed. Kui seda võimalikuks ei peeta, siis tuleb allakirjutanuteks lugeda vaid avalikult ühinenuid, s.t 124 inimest.
piinlik

#705 piinlik

2011-09-24 10:54

see Auksmanni poolt siin nende nimede instrumentaliseeriv nimetamine.
Kui juba hinnata, siis oleks nt Salumaa kindlasti seda kahju, mida Meie Kiriku portaaliga juba aastaid EELK-le on tehtud, kindlasti tohutlult suuremaks arvanud kui seda manifesti. Arvan, et ta oleks olnud selle suhtes üsna mõistev (vrd eespool seevastu vihuri sajatusi) ja pigem Meie Kiriku avaliku portaali kui "pideva vihkamise kristluse manifesti" vastu

Külaline

#706 Re: piinlik

2011-09-24 11:02

#705: piinlik - piinlik 

 Tõestage näidetega.


Külaline

#707 Re: Pisut statistikat

2011-09-24 11:03

#704: Illimar Toomet - Pisut statistikat 

 Ka  külalised tahavad teada, kas nende pastor ei ole hunt lambanahas.

Meie Kiriku seltskond

#708 Re: piinlik

2011-09-24 11:38

#705: piinlik - piinlik

"Kui juba hinnata, siis oleks nt Salumaa kindlasti seda kahju, mida Meie Kiriku portaaliga juba aastaid EELK-le on tehtud, kindlasti tohutlult suuremaks arvanud kui seda manifesti."

Pigem tundub, et Salumaa oleks ehk hinnanud seda kui püüdu jätkata ka tema tegevust nii teoloogilise mõtlemise ja kirjasõna populariseerimisel kui maailmas toimuva tutvustamisel. Vähemalt on olnud see meie soov.

Muidugi võib kritiseerida, aga kas kritiseerijad võiksid pigem jagada viiteid oma tehtule. Usutavasti saaksime üheskoos märksa paremini oma ülesandeid täita kui pelgalt üksteisele vastandudes.

Konkreetse kahju kirjeldamisest oleme vägagi huvitatud, et saaksime edaspidi vigu vältida ning tehtut vajadusel korrigeerida.

uudishimulik kõrvaltvaataja

#709 Re: Re: Re: Re: Enn Auksmannile

2011-09-24 12:56

#236: Enn Auksmann - Re: Re: Re: Enn Auksmannile 

"Augsburgi Usutunnistus XXIV" ???? -  Sry, ei saa aru ...

Mulle näib, et nö põhilises Augsburgi Usutunnistuses on vaid 21 punkti - kust tuleb 24. punkt? Kui see on teises osas, mida allpool äratoodud lingi alt ei leia, siis mu küsimus on, miks teist osa sellest usutunnistusest tahaplaanile jäetakse?

"Augsburgi usutunnistus koosneb kahest osast. Esimene osa koosneb 21 artiklist, milles esitatakse Lutheri tõekspidamised." Allikas: http://foorum.usk.ee/index.php?topic=2194.0

Tahaks uudishimulikult küsida, kas Te võtate apokrüüfe sama tõsiselt kui kanoonilist Piiblit?

 

Aare Sopp

#710 Manifestlased

2011-09-24 13:35

See manifest meenutab mulle üle 30 aasta tagust lugu.
Elades Tartus, käisime venna ja õega kolmandal vennal sünnipäeval Viitnal ja tagasiteel pidime õhtusel ajal Tapalt rongiga Tartusse sõitma. Tekkis hetkesituatsioon, kus olles Tapa jaamahoones sees, sõitis korraga ette kaks rongi. Üks ühelt poolt ja teine teiselt poolt. Olime võõras kohas ja äkki tekkis meil kõigil kolmel küsimus, et kumb on meie rong? Kummal pool on Tartu? Õde nägi kaugemal rahva seas üht oma kunagist töökaaslast Tartust, kes just astus rongi peale. Ta ütles, et lähme, poisid, see rong läheb Tartu. Astusime rahulikult rongi peale ja sõit algas. Kui aga rongis teadustati, et järgmine peatus on …, siis oli selge, et õe tuttav sõitis hoopis Tallinnasse, mitte aga Tartu. Miks ta pidigi? Kobisime maha ja olime juba targemad. Me teadsime kus pool asub Tartu! Jäime ootama rongi sealt poolt, kuhu sõitis too, mille me maha jätsime.
Need inimesed, kes on kirjutanud alla manifestile, mille pealkirjaks on „Humanistliku kristluse manifest“, on endale broneerinud pileti põrgusse. Jah, täpselt põrgusse, sest on ainult kaks teed, kus käia ja ainult üks nimi, kes juhatab meid, kuhu minna, see on Jeesus Kristus! Me peame demagoogia asemel alustama vundamendist. Tegema endale kõigepealt selgeks, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu läheme? Kristlane ei ole mitte see inimene, kes ennast arvab seda olevat. Kristlane on see, kes on siira südamega kuulekas Jumalale läbi Tema Sõna! Kristlane ei ole tänamatu ja ta teab, et ta elab võlgu Kristusele. Humanistlik kristlus“ ON sama, mis „saatanlik Jeesus“. Siin pole midagi keerutada. Esiteks – aetakse siin sassi Jumala riik selle maailmaga. Need on öö ja päev, tuli ja vesi. Teiseks – püütakse leida kompromissi kuradi ja Kristuse vahel. Jaa, Jaan, ära hakka jälle vastu vaidlema. Eeltööd kompromissiks näen ma juba ammu. Selgemast selgemalt väljendub see viimase 50-aasta Piibli tõlgetes, kus Sõna on enamuses asendatud kõnega, n.ö. „kõva kõne“ on päris välja roogitud ja ülim nahaalsus tõlkijate poolt on kolmainsuse definitsiooni ja kahe sakramendi (s.t. maapealne kolmainsus) väljatõlkimine. (1Jh5,7.8.) Pühakirjast on saanud ilukirjanduslik teos. Siin pean ma süüdlaseks ka T. Pauli, kui kaasautorit, kes minu jaoks on tavaline teadlane, mitte kristlane. Kahte jumalat ei saa teenida. Miks ma nii arvan? Sest ta peab Jumala öeldud Sõnu liiga kõvaks kõneks ja võtab endale ise õiguse ka teiste eest salata Jumala Sõna väge tema hoiatavas ja noomivas olekus. Et ta teeb kaljusid lõhkuvast Jumala Sõnast kellassepa haamrikese - see on tema langus. Ei saa olla mingit kompromissi teistsuguse evangeeliumiga! Ka demagoogia on teistsugune evangeelium, sest tal puudub Jumala Sõna selgus, konkreetsus ja täpsus. Kurat ründab meid oi, oi kui palju rohkematest suundadest kui me tihti seda tajume. Tal on kiireks läinud. Kui me aga jääme Kristusele kindlaks, siis ei tule kuri meile ootamatu üllatusena.
Manifestlased ei ole ka ootamatu uudis. Kommentaaris nr59 tuleb selgelt välja Jaan Lahe n.ö. libedam pool, mis paratamatult meenutab mulle kohe ühte jalgadeta kõige kavalamat looma paradiisi aias, kes ütles Eevale, et kas Jumal ikka ütles … ja ega te surma ei sure … ja saate sama targaks kui Jumal ja … Ja vaat siin ongi see algus. Algus religioonile, nimega evolutsioon. Algus humanismile ja veel kõikvõimalikele kurjuse – ismidele. See, kes käib Kristuse jälgedes siiras usus – ma kordan – siiras, seda on ju vaja rünnata mingisuguste „läbirääkimistega“, et ta õigelt teelt eksitada. Piibel ütleb, et lõpuajal tulevad valevennad teie endi seast. Siin ta on, meie endi seast üles kasvanud vend. Me näeme selgelt, mis põhjamaades toimub ja mitte ainult seal. See levib nagu vaimne marutaud. Need on õnnetud inimesed, keda see on tabanud. Elan metsa sees ja olen oma õues pidanud maha lööma marutaudis kähriku. Tean, et nad kardavad valgust ja neil on tung saada kedagi hammustada. Kui pimedas näitad taskulambiga tuld talle silma, siis on ta võimetu, pöörab pea ära ja ei saa rünnata. Vaimse marutaudiga on veidi teisiti, sest kuradil on küll vähe aega jäänud, kuid piisavalt selleks, et „läbirääkimiste teel“ hammustada Tõde. Veiko ja Ennu ees vabandamine jätab mind küll külmaks, kui järjekordne inimlik teesklus, sest sõna „AUS“ häirib Jaani nii palju, et pole isegi vastuvõetav. Saan sellest aru, sest ausus on sama mis Tõde. See aga on talle võõras asi, sest humanistid ei tunnista ju absolutsiooni! Nende jaoks pole ei puhast Tõde ega valet. Kõik on ühte patta segatud ja söövad seda patust suppi kui igaühe oma tõde. Kas Kristus peaks sellistega tahtma taevas koos elada, kui nemad siin, maapeal, ei tunnista Tõde? Olen kindel, et ei! Olen kindel ka selles, et manifesti punkt nr6 on toodud rõhuasetusega seksuaalsele orientatsioonile. Sõnum on, et kõik on teretulnud kirikusse, olenemata Jumala tahtest. Võiks ju siis ka loomade esindajana kaelkirjaku tuua!? Peaks ju kõnet ilma kantslit vajamata. Hoiaks ju kokku. Kantsel nagu nii pole püha koht. Jah, tõesti , selliste sõnumite kuulutamiseks küll ta mõeldud ei ole.
Kristus tunneb omasid ja ärge kartke, kes te tunnete Tema Sõna järele vajadust. See on hea märk, te elate! Jah, te elate Kristuses. Kes aga ei vaja Tõe Sõna, see on elavalt surnud. Nende eest peab paluma, ehk pääseb mõnigi neist. Mõnigi sellepärast, et seal on ka neid kes on tahtlikult valelikud. Nende pärast ei pea paluma, sest nad on solvanud Püha Vaimu.
Urmas Paju

#711 Re: Pisut statistikat

2011-09-24 13:52

#704: Illimar Toomet - Pisut statistikat

Mine tea, võimalik, et varjatud nimed ei saagi avalikuks ja petitsiooni ametlikult ei edastatagi, sest mis kaal tegelikkust sel määral ignoreeriva sisu ning poliitilist laadi ja väikese allkirjasaagiga "rahva nõudmisel" ikka oleks.  Mida kasulikku saadaks TÜ-s kohapeal korda petitsioon, et lõpuks ometi võetaks õppima ka naisi ja mindaks üle teaduspõhistele meetoditele? Teadvustaks probleeme ja algataks arutelu? Kui piisava trummipõrinaga allkirju kohuda, siis väljaspool varju ja kahtlust heidaks küll. Võimalik, et käesolevgi petitsioon on massimeedifaasi läbinuna oma kutsutud töö juba teinud!

Isegi ei muretseks, kas varjatud ridadel võib olla vaimulikke. Pigem on siiralt kahju nendest headest inimestest, kes oma teadmatuses loosungites üsna ilusa, kuid sügavalt propagandistlik-demagoogilise teksti õnge on läinud ja heauskselt oma allkirja andnud.

Ivo Pilli öeldud sõnadega olen ka mina nõus. Tema sõnade taga on varjamatu mure ja mingis suurusjärgus ülekohut nähes pole peenutsemisele enam kohta, eriti kui on näha neid, keda vikside briti maneeridega öeldu ei kõnetaks.

 

Wow

#712 Ja tulebki välja

2011-09-24 13:54

et maailm on heldem, hoolivam, sõbralikum, rõõmsam, julgustavam, andestavam, armastavam ja eluatargem kui kirik. Halleluuja!
VEIKO RÄMMEL

#713 Kuid lai arutelu teema üle on hea.

2011-09-24 13:59

Kahju vaid asjaolust, et enamusel pooldajatel julgust (anonüümsus siinses foorumis nende puhul on tavaline) ja asjalikke argumente napib. Mida ei saa aga öelda vastaste kohta.
VEIKO RÄMMEL

#714 AK ERIVÄLJAANNE

2011-09-24 14:02

Juhin veel tähelepanu, et homme õhtul on teemale pühendatud AK eriväljaanne. Ma söön oma püksid ära, kui see ei saa olema kallutatud, rõhutades vaid pooldajaid. Miks? See on riiklik poliitika.

Külaline

#715 Re: Ja tulebki välja

2011-09-24 14:10

#712: Wow - Ja tulebki välja 

 Seoses nn petitsiooniga oli maailm oma "ei"ga küll targem kui selle petitsiooni esitanud isikud.


Külaline

#716 Re: AK ERIVÄLJAANNE

2011-09-24 14:26

#714: VEIKO RÄMMEL - AK ERIVÄLJAANNE 

 

Selle ettevalmistamisega siis ilmselt autor Jaan Lahe seotud ongi ega saa siin esineda.


Külaline

#717

2011-09-24 14:39

"Intellektuaalselt aus kristlik kuulutus eeldab maailmapildis, mõtlemises ja ühiskonnas aastatuhandete jooksul toimunud muutustega arvestamist."
Et hakkame Jeesust ümber tegema? Apostleid redigeerima? Jumalat revideerima?
Ja selles kaasarääkijaks on usukauge või usku eitav elanikkond?

Huvitab, kui palju vaimulikke petitsiooni mõtteviisi toetab. Mitte maailmainimese arvamus.

Külaline

#718 Re: Üks praktiline märkus

2011-09-24 14:54

#701: - Üks praktiline märkus 

no just täpselt!

või miks ütles kunagi isa Vello Salo: tehke nagu Jumal, saage inimeseks


Külaline

#719 Re: Re: AK ERIVÄLJAANNE

2011-09-24 15:36

#716: - Re: AK ERIVÄLJAANNE

Kas Veiko Rämmel levitab kuulujutte või on tal taas nn "kontrollitud andmed"... :)


Külaline

#720 Re: Re: Re: AK ERIVÄLJAANNE

2011-09-24 15:42

#719: - Re: Re: AK ERIVÄLJAANNE

http://etv.err.ee/index.php?03346

NOTA BENE!

#721

2011-09-24 16:39

MANIFEST, MIS TEISITIMÕTLEJAID ÄHVARDAB STIGMATISEERIDA VIHAKÕNELEJATENA, ON ISE VIHAKÕNE. Kui siia lisada Lahe mujal kõlanud üleskutsed kaasata riiki ( ja ju siis ka politseid ) vastaste ohjeldamiseks, siis pole me kaugel vaikivast ajastust. Näen siin suurt ohtu demokraatiale ja rünnet usu- ja sõnavabadusele. Tegu on ühe lüliga ahelas, kuhu kuuluvad väljapaneku kõrvaldamine ajaloomuuseumist, sõna kommunism väljajätmine massimõrva ohvritele pühendatud ristilt, riikliku poliitika selge kallutatus indoktrineerida rahvast (kes pole veel piisavalt arenenud!) kasumijahil monopolide huvides toimiva EL-i sageli moraalitu ideoloogia vaimus.

Külaline

#722 Re:

2011-09-24 16:45

#721: NOTA BENE! -  

Kaasata riiki?

Kui ei ole riigikirikut (riik ja kirik on lahus), siis on kirikul iseotsustusõigus.

Siin tõstatatud teemaga on õpetuse alusel kõige pädevamad tegelema vaimulikud. Nende seisukoht peals olema resümeeriv. Aga selge seisukoht, mitte keerutav ja laveeriv. Ka oleks vaja  avalikustada, kui palju vaimulikke on petitsioonile allkirja andnud. Kogudused peavad seda teadma.
Inimesed nagu Nelli Kalikova, kes ei ole isegi kindel, kas Jumal on olemas, ei ole siin otsustajad.

ka teadlane

#723 Re: AK ERIVÄLJAANNE

2011-09-24 16:46

#714: VEIKO RÄMMEL - AK ERIVÄLJAANNE 

Olukorrast aruelul 721.kommentaari kirjutades.                                                                                                                Võtame korraks ära konkreetsed teemaaretused, pisut eemal inimene põgeneb sellise asja peale kirikst kaugele eemale ja mitte Evangeeliumi sõnumi vahedust peljates vaid tühisuste-tühisuse kemplemist jälgides. Kõik oleme ennast nii kohutavalt targaks targutanud, et kõigil peab õigus olema! Kel kraadid, kel kraaded. Ehk pöörduks tagasi kirikuga sinna, kus valesti läks, armastusekäsk, mis meid maailmast eristama peaks. See manifes tõi tõesti välja hoopis teistlaadse mure, multispirituaalsus kirikus on hoopis väga suur probleem, igamees arvab, et just Tema õlul lasub religiooni eheduse või ajaga kaasaskäimise update!`? Unustage manifestid ja pealesurutud heakskiidu nõudmine, TEHKE VAHEL HEAD LIGIMESELE NÕNDA, ET TEIL TARGUTUSTEKS ENAM AEGA EI JÄÄ! Ütles üks tark vanatädi Naksitrallides kasside armastamise kohta, ainuüksi alustasside pesemine võtab Tal niipalju aega, et armastamiseks jääb väga vähe aega üle.                        Väidetava sallivuse egiidiall põhimõtete vastast heakskiitu nõudes...tuletis,võrdub...on meil kõigil õigus. Kardetavasti kaotab kirik institutsioonina oma vaheduse võitluses ühiskonnaga aga Sina võid olla erand, täita praktilisel moel armastusekäsku ja hoida oma südameasjad korras.  

 

 

Jaan Lahe
Selle petitsiooni autor

#724 Autori kommentaarid

2011-09-24 16:54

Selgitus manifestile

Head sõbrad! Lõpuks on mul võimalus tulla Teiega diskuteerima oma manifesti üle. Kuna olen peaautor, siis ilmselt kohane inimene seda tegema. Kommenteerin kogu teksti lõikude kaupa:

Eesti Kirikute Nõukogule,
kõigile kirikutele ja kogudustele
Kommentaar: Algselt oli tekst mõeldud esitamiseks EELK peapiiskopile ja konsistooriumile. Kuid omavahel suheldes jõudsin oma mõttekaaslastega äratundmisele, et probleemid on kirikutes sarnased. Seepärast adressaadiks EKN, kuhu kuuluvad kõigi suuremate kirikute juhid.


HUMANISTLIKU KRISTLUSE MANIFEST
Kommentaar: Pealkirja üle võib vaielda, kuid sisuliselt ütleb tekst, mis on meile oluline: kristlus, mis ei vastanda end humanismile, vaid peab oluliseks samu aspekte, mida kristluski. Usun, et tänapäevase õhtumaise humanismi juured peituvad suures osas kristluses. Me ei taha humanismi ja kristlust samastada, kuid rõhutame nende ühisosa. Kristlusel on lisaks sellele oma spetsiifiline sõnum, mis ületab humanismi piirid. Ma pole nõus vastandama kristlust kui Jumala-keskset ja humanismi kui inimkeskset maaiilmavaadet: kui kristlus rõhutab inimese erilisust, ta väärtust ja väärikust ja räägib sellest, et Jumal sai inimese pärast inimeseks, siis pole humanism ja kristlus vastuolus. Kristlik humanism, st humanism, mis mõtestab inimese väärtust kristlikult, ei väida, et inimene on lõpliku tõe valdaja. Seda ei väida ka mina.


Eesti ühiskonda iseloomustab püüdlus suurema demokraatia, avatuse ja sallivuse suunas.
Kommentaar: Just püüdlus, mitte et meie ühiskond oleks demokraatlik, avatud jne. See püüdlus pole mu meelest vastuolus ristiusuga, mis jutlustab vennalikkust.

Toetades seda püüdlust, jälgime murega, et samal ajal toimuvad mitmes kirikus arengud, mille tulemusena süvenevad autoritaarsus, suletus ja sallimatus. Kristlikku õpetust püütakse vastandada ühiskonna humanistlikele väärtustele. Me mõistame seda hirmu ja ebakindluse väljendusena ühiskonnas toimuvate muutuste ees. Oleme veendunud, et sellised hoiakud ei aita muuta ühiskonda paremaks ning pärsivad ka kirikute endi elu.

Kommentaar: Need tendentsid on meile nähtavad ja kuna tegu manifestiga, siis me teadlikult ei konkretiseeri. Aga olen valmis sellest edaspidi põhjalikumalt rääkima.

Me oleme veendunud, et kristlik sõnum peaks ühtlasi olema ka humanistlik, sest Piibli loomisloos lõi Jumal inimese oma näo järele (1Ms1:27), andes talle seeläbi erilise väärikuse. Humanism on selle väärikuse tunnistamine.
Kommentaar: Olen humanismi ja kristluse suhet juba kommenteerinud.


Humanistlik kristlus vastandub sellistele kristluse vormidele, mis ei tunnista inimese õigust ise otsustada ja vastutada; mis nõuavad inimese pimedat allumist kiriklikele autoriteetidele; mis tahavad demokraatiat kirikus asendada autoritaarsusega. Peame kahetsusväärseks, et üks osa vaimulikke üritab selliseid ristiusukäsitlusi suruda peale kõigile kiriku liikmetele, püüdes hävitada arvamuste mitmekesisust kirikus. Taunime kirikus levivat vihakõnet ning selle põhjendamist ja õigustamist Piibliga.

Kommentaar: Me ei vastandu ristiusule, vaid teatud nägemustele ristiusust. Loomulikult on nende kirjeldus lihtsustav ja üldistav, aga kõigi nende tendentsidega olen ma puutunud kokku. Vihakõne on erinevate inimrühmade vastu suunatud vihkamise õhutamine. Õnneks pole ühegi EKNi liikmeskiriku juht vihakõnet õhutanud, kuid seda on teinud mitmete liikmeskirikute liikmed ja vaimulikud. Üks vihakõna vorm on näit teiste konfessioonide liikmete vastu suunatud vihakõne. Tean juhtumeid, kus seda on interneti kaudu peetud. Aga manifest on manifest ja siin ei saa seda konkretiseerida. Kui näiteid tahate, suhelge eraviisiliselt minuga, sest ma ei taha hakata siin avalikult kedagi süüdistama.

Me soovime, et kirik ei igatseks nostalgiliselt minevikku, vaid keskenduks oleviku reaalsusele ja vaataks ka tulevikku.

Kommentaar: Kirik ei pea loobuma oma ajaloolisest pärandist, kuid meile näib, et mineviku ja oleviku hindamise tasakaal on paigast ära.

Me soovime, et kirik oleks tänapäevane, demokraatlik ja avatud. Et ta oleks inimsõbralik ja hooliks inimesest ning väärtustaks inimest kui isiksust.

Kommentaar: Olen veendunud, et nagu teised religioonid, nii on muutunud ka kristlus. Ma ei hinda seda negatiivsena („taganemine algsest“), vaid pean paratamatuseks. Küsimus on vaid selles, kuidas muutustega toime tulla – kas neid tunnistada või mitte. Teine on mu meelest ummiktee. Ja kui on muutunud ühiskond, st kui ühiskond pole enam autoritaarne ega autokraatlik, ei peaks selline tahtma olla ka ükski kirik. Demokraatia pole anarhia, kuid see tähendab näit sõnavabadust, mis peab olema ka kirikutes. Aga see on vaid demokraatia üks aspekt. See, kuidas EKNi liikmeskirikute juhid suhtuvad sellesse manifesti, on ka demokraatia test. EKNi täitevsekretär on nimetanud manifesti meedias juba milleski negatiivseks. See on kahetsusväärne. Demokraatia tähendab alt poolt tulevate algatuste toetamist.

Et ta hindaks haridust ja teadust ning arvestaks teoloogia ja mõtlemise arenguga.

Väliselt pole nagu midagi ette heita, kuid minu meelest on tegelik suhtumine teoloogiasse mitmetes kirikutes väga kahetsusväärne. Teoloogiat ignoreeritakse ja sellega ei arvestata. Või nimetatakse teoloogiaks teadusliku teoloogia-eelseid arusaamu.

Et ta oleks valmis ühiskonnaga dialoogi pidama, lähtumata tõevaldaja võimupositsioonist.

Olen puutunud kokku väga mustvalge moralismiga. See ei lahenda mingeid probleeme, kõige vähem moraalseid. Vaja on diskussiooni ja argumenteeritud diskussiooni. Seda on, kuid võiks olla hoopis rohkem.

Et kirik väärtustaks vaimset ja vaimulikku mitmekesisust, lubades seda endas.

Kommentaar: Mitmekesisus on olemas, kuid see võiks olla suurem. Ja seda on üritatud ta tasalülitada. Ei välista viimase protsessi jätkumist.

Et ta oleks vaimulikuks koduks kõigile, kes teda vajavad, välistamata kirikust ühtegi inimgruppi.
Kommentaar: Teoreetiliselt ta seda on, aga kas ka tegelikult? See on küsimus.

Ja lõpetuseks: Mulle on pandud pahaks avalikku „musta pesu pesemist“. Aga kus ma seda manifestis teen? Ei esita süüdistusi isikute vastu jne. Arvan, et kiriku asjad peavad olema avalikud. Avalikud ei tohi olla vaid pihitooli- ja hingehoiutoa jutud, sest need on isikuid puudutavad. Olen valmis vastama küsimustele, kuid mitte neile, mis ründavad minu või mõne allakirjutanu isikut. Ja palun Teil tungivalt kasutada kõneldes viisakaid väljendusi ning hoiduda siin kommentaariumis isiklikest arveteklaarimisest. Tahan, et asi oleks avalik, et tugevdada kiriku mainet ühiskonnas – me pole salaühing, vaid avalik. Ja kuna ka väljaspool kirikuid on inimesi, kellele kirik korda läheb, siis on mu meelest õige, et räägime avalikult.
Austusega
Jaan Lahe

Enn Auksmann

#725 Re: Autori kommentaarid

2011-09-24 17:25

#724: Jaan Lahe - Autori kommentaarid

Jaan, kas see, et Sina oled ühe või teise asjaga kokku puutunud, saab ikkagi olla põhjenduseks tulla välja manifestiga, mis solvab paljusid Sinu väga hea tahtega ja pühendunud kolleege ning tekitab suurt segadust tavalistes koguduseliikmetes? Ning jätnud väljaspool kirikut olevatele inimestele kirikust ja sellesse kuuluvate ning selles töötavate inimeste olukorrast väga halva ja vale mulje.

On tore, et püüad selgitada, aga kuidas oleks sellega, et "üheksa korda mõõda, üks kord lõika"? Ma loodan, et saad aru: seekord läks lõikamine ikka üsna viltu.

Aga oluliste asjade üle arutleda tuleks küll - siiski mitte oponente juba enne häbiposti naelutades (kahjuks just midagi taolist tunnen Sinu manifesti lugedes).