Humanistliku kristluse manifest

#714: VEIKO RÄMMEL - AK ERIVÄLJAANNE 

Olukorrast aruelul 721.kommentaari kirjutades.                                                                                                                Võtame korraks ära konkreetsed teemaaretused, pisut eemal inimene põgeneb sellise asja peale kirikst kaugele eemale ja mitte Evangeeliumi sõnumi vahedust peljates vaid tühisuste-tühisuse kemplemist jälgides. Kõik oleme ennast nii kohutavalt targaks targutanud, et kõigil peab õigus olema! Kel kraadid, kel kraaded. Ehk pöörduks tagasi kirikuga sinna, kus valesti läks, armastusekäsk, mis meid maailmast eristama peaks. See manifes tõi tõesti välja hoopis teistlaadse mure, multispirituaalsus kirikus on hoopis väga suur probleem, igamees arvab, et just Tema õlul lasub religiooni eheduse või ajaga kaasaskäimise update!`? Unustage manifestid ja pealesurutud heakskiidu nõudmine, TEHKE VAHEL HEAD LIGIMESELE NÕNDA, ET TEIL TARGUTUSTEKS ENAM AEGA EI JÄÄ! Ütles üks tark vanatädi Naksitrallides kasside armastamise kohta, ainuüksi alustasside pesemine võtab Tal niipalju aega, et armastamiseks jääb väga vähe aega üle.                        Väidetava sallivuse egiidiall põhimõtete vastast heakskiitu nõudes...tuletis,võrdub...on meil kõigil õigus. Kardetavasti kaotab kirik institutsioonina oma vaheduse võitluses ühiskonnaga aga Sina võid olla erand, täita praktilisel moel armastusekäsku ja hoida oma südameasjad korras.