Traditsioonilise kristluse manifest

#248: humanist - Re: Re: Re: Statistika väitel on homoseksuaalsete noorte enesetappude protsent mitu korda kõrgem heteroseksuaalsete noorte omast. Pole ime, kui jätkub neid, kes eelpool tsiteeritud "tõdesid" neile suure hingehoidliku hoolitsusega kordamast ei väsi. Küllap on asi selles, et noorus on kärsitu, ei jõua ära oodata, millal Jumal nad heteroks muudab.

Kas see kui inimene ühele koletule patule teise patu otsa teeb, õigustab esimest? Enesetapp on inimese mäss Jumala vastu.

Kui Jumal saadab inimesele kannatusi, on need selleks, et inimene kannatustele vaatamata Jumala Tahte järgimisele kindlaks jääks ning taluks need kannatused alandlikul meelel ära.

#247: humanist - Re: Re: Re:  

 "Teadust ja usku ei peaks vastandama. Ajalugu peaks seda meile ju õpetama.  Ja "oma arusaamade kultiveerimist" võib ka demokraatiaks nimetada. Mulle on jäänud mulje, et traditsioonilise kristlase jaoks peaksid sõimusõnadena kõlama nii liberalism kui humanism, kas nüüd ka demokraatia?"

Usu ja teaduse vastandumine teatud joonel on paratamatus. Lähtudes elementaarsest arusaamast, et mõiste "teadus" tugineb verbile "teadma"  on Jeesus selle vastasseisu sõnastanud  vestluses Toomaga Johannese evangeeliumis: "Kas sa usud seepärast, et sa oled mind näinud? Õndsad on need, kes ei näe, kuid usuvad."

Demokraatia haamri viibutamine on viimasel ajal küll väga moodne kuid samas suht viljatu tegevus. Ehedaks demokraatia näiteks demokraatlikus riigis oli äsjane Riigikogu otsus kõigi rahvaküsitluste valguses. Usumaastikul on demokraatia varju otsimas  pooltõdedele tuginevad valeõpetused, mis on usklikkonnale tuttavad juba aegade hämarusest. Et hinnata nende sisu, tuleb need läbi katsuda Pühakirja üldise konteksti alusel, nagu seda on õpetanud apostel. Nii on talitanud kristlased ka täna seda nn humanistlikku kristlust käsitlevat kirjatükki uurides. Ja midagi pole parata - Teekel!

Tänuväärt ettevõtmine!

"Saksa endine liidukantsler Roman Herzog on mures demokraatia pärast oma oma riigis. Vanad head sakslased on oma pedantsuses välja arvutnud, et ajavahemikus 1999-20004 ei tulnud 84% nende riigi kehtima hakanud seadustest mitte saksa poliitikute, vaid Brüsseli bürokraatide käest. Tõsi, suurem osa neid seadusi võeti vastu Saksa valitsuse otsustena või käisid nad Bundestag´ist läbi, aga see on vaid suitsukate. Ministritel või saadikutel polnud võimalik seadusi muuta.
Samuti sünniks geide nõudmiste eiramisega, kes loodavad, "et Eesti Vabariik soovib ennast määratleda demokraatliku ja edumeelse riigina, kus valdavaks on pluralism, sallivus, õiglus ning kus kõigil kodanikel on võrdsed õigused. Läti võib ju tõrkuda, aga tal tuleb nagunii alla anda - Euroopa Inimõiguste kohus on juba kinnitanud, et kui piiratakse täiskasvanute õigust eraelus oma äranägemise järgi, siis tähendab see EIK 8.artikli rikkumist. Ees ootab hullem karistus kui suhkrutrahv. Ebaeetiline paariariigiks tunnistamine." (T.Paul. Pastišš & popurii. Oomen, 2007)
"Vaikiv ajastu ei talu tõde. Lubatud on vaid poliitiliselt korrektsed seisukohad. Kui ma mullusest meediamullist õigesti aru sain, siis ütles Peeter Mardna, et tema ajal oli homoseksualism haigus. See väide on iseenesest õige, see oli ju nõnda. Tulemuseks oli aga oma seisukoha väljendaja tirimine uudistesaatesse ja tema vabandamasundimine."
Ning: "Oletame, et neil on õigus, kes väidavad et 1-3% inimkonnast on n-ö bioloogilised homod. Samas olen lugenud homoaktivistide seisukohti, et umbes 10% inimestest on tegelikult homod. Sisuliselt tähendab see, et 7% on kas homopropaganda ohvrid, kanaliseerivad oma seksuaalsust oma tegeliku sättumuse vastasel või on lihtsalt stiilihomod, glamuurigeid, hälbelised või lihtsalt sellise valiku teinud inimesed." (T.Lehtsaar, www.DELFI.ee 03. veebruar 2009)
Ja lähemalt, ehk:
Tõnu Lehtsaar: (Homoseksuaalsusega mittenõustuja pole veel homofoob. PM 21.09.2009)
http://www.postimees.ee/166124/tonu-lehtsaar-homoseksuaalsusega-mittenoustuja-pole-veel-homofoob/
- Kokkuvõtvalt; s.t esiteks, kuidas oleks meie armsal Isade Maal lood "demokraatia" endaga, millest oleks saanud nagu "malakas" omaette ja mille varjus kristlus, kasvõi laiemas mõistes ja kontekstis, oleks juba, kui hereesia veel tagant järele!?
Teiseks, kui jõuliselt ja kes/mis kaitseks meie riigis "trditsioonilist peremudelit" (ühe tiivaga lind ei tahaks nagu häste lennata) ehk täisväärtusliku sootsiumi algrakukest, millest oleneb samuti kogu ühiskonna tervis!?
- Ja nii tundubki (Pühakirja tsiteerimatta) ning taamalt võetuna, et kuis ühe "kõurikuga klassis" (PM.ee 28.09.2011) ei suudeta midagist mõistlikku peale hakata, nii ka ülejäänud 7% (v.a sättumusega)10%-st (T.Lehtsaare järgi) taovad oma trummi ikka niitugevalt, et kogu maailm kajab!? (Või muidu jääksime ´paarimaaks`!?)
- Edasi, kui lihtrahvaga diskussiooni alustavad näiteks enamus doktorikraadiga, jne, akadeemilised õppejõud (kes muidugist koa jutlustavad või osalist võtavad osa kirikutööst), siis tahes tahtmatult tekitab see küsimuse, et kui süviti oleksid nad teadlikud igapäevaelust kogudustes laiemalt s.t kogu Eesimaal!? Või kaasahaaratuna tuginetakse veel paljuski empiirilistele uurimustöödele ehk teooria versus pastoraalpraktika!? (Kus nt kirikuajaloolane, oma faktipõhisusega, saabki ümberlükata kogu ilmutusteoloogia (k.a UT)või UT õppejõud, ajaloolist-kriitilist meedodit kasutades, kogu kerygmapõhise teoloogia - nt Bultmann versus Barth, jne, jne. Ja Sina - pastor, võimle, kuis tahes; tolku miskit!?)
- Samuti on märgata erinevad suunad UI, TÜ, TA, jne, omavelistes teemakäsitlustes ja miks siinkohal ei disputeeri näiteks hermenoitikud (kasvõi Johann-Christian Põder) või kõrgemal tasemel tuntud nii tava- kui religioonipsühholoogid, psühhiaatrid, hingehoidjad, jne.)
- Tunnustatud pastorid (v.a, kes juba osalevad - ja tänud, ning kas neid on siis Eestis ainult mõningad!?) ei sekku üldse arutellu (arvatavasti tajuvad, et püütakse laiemas laastus järjekordselt vahtu pritsida, kus siiani on tulemus seda näidanudki, ehk taanduda tuli, selle labasuse tõttu, osaliselt ka väitluse püstitanud kaasautoritel ehk ühelt poolt nt Le Bon´il - hulga/massi/rahva- vms teooria, jpt-l, võib olla õiguski, kus rahvas iialgi ei suuda iseeneses korda luua ja teisalt K.Soom ka sellele vastuse juba andis - tehkem seda seda sisuliselt igaüks kõigepealt enda suhtes ise ja edasi juba oma perekonnas ehk samuti erinevate koossustega kogudused oma kogudustes, jne!)
Teemat võiks arendada lõpmatuseni ..., kuid ikkagi - "Kristus meie eest" ja Kristus meie sees" (Oettingen) ning T.Lehtsaarele kohaselt (kuijuba tema tekste ja mõtteid kasutasin ning tsiteerin peast): "Kas ikkagi on seda sulge niiväga teritada - küll Kristus viib oma töö Ise lõpuni!"
Ja õnnistet debateerimist kõigile, Kus Pühakirja tsiteerimisel sooviks küll piskut ettevaatlikumust ja las ses suhtes viivad ´uurimist läbi asjatundjad`!
Kõikse kena ja ilusat nädalavahetust kõigile
Ja teisalt, mida nt R.Saard saab kirikuajaloolisena faktiveaks tunnistada võib nt U.Petti, nii kiriloolasena kui tegevpastorina, kenakestis kontekstis kogu Pühakirjast tulenevaga ka ustutavalt seletada. Samas, nt R.Altnurme ei pruugi teise Rihoga mõningais punktides või teemadega üldse nõustuda, jne. Või kui vastanduvad juba hoopiski koolkondade-, kasvõi nt Giebeni ja Tübingeni teoloogiad!? (lähemalt Th.A.Põder. Jeesus Kristus kui jumalinimene. Akad. 2005, nr.2)

#251: Ei ole humanist - Re: Re: Re: Re:

Kas see kui inimene ühele koletule patule teise patu otsa teeb, õigustab esimest?

Ei. Ma ei pea vajalikuks esimest üldse õigustada, sest ei arva, et see oleks patt. Patt on öelda kellelegi: sa jõle. Eriti kui see mida lugupeetud ütleja jõleda all silmas peab, pole inimese enda teha.

Jätkem see, "inimese enda teha". Kui inimest pole psühhiaatriliselt süüdimatuks tunnistatud, on kõik tema teod rohkem või vähem ta enda teha, seda enam tema seksuaalsuhted. Isegi pedofiile karistatakse, kuigi pedofiiliat loetakse haiguseks, aga mitte selliseks, mis kaotaks vastutuse. Võib ju väita, et teatud inimesed (võib-olla kõik) on sättumuselt polügaamsed (ega muidu õitse prostitutsioon), miks siis demokraatlikud riigid ei legaliseeri polügaamiat? On see usuline tagakiusamine?
Vingumine selle üle, kuidas ainult homod midagi teha ei saa, on hale.

#256: Demokraat - Võib ju väita, et teatud inimesed (võib-olla kõik) on sättumuselt polügaamsed (ega muidu õitse prostitutsioon), miks siis demokraatlikud riigid ei legaliseeri polügaamiat? On see usuline tagakiusamine?
Vingumine selle üle, kuidas ainult homod midagi teha ei saa, on hale.

Täiest õige. Pealegi, kui nüüd võtta homode vastuväiteid sellele, miks nad ei saa vastassooga normaalset suguelu elada, siis on üks sagedasemaid väiteid, et "ma ei tunne midagi" või "ma ei saa mingit naudingut". Aga kes on üldse ütelnud, et sugueluga peab kaasnema nauding. Võib-olla seisneb homode katsumus just selles, et elada normaalset suguelu ilma sellest mingit naudingut tundmata, võttes seda kui valitud abikaasale armastuses toodud ohvrit: andes endast kõik, et abikaasal oleks hea, ent loobudes ise naudinguid taotlemast.

Olen täiesti veendunud, et kristlikust kirikust selle kõige laiemas tähenduses ei pea saama mingi mõttetu kohvikklubi ja kristlik õpetus ei tohiks manduda inimolendi kõiki pahesid tagant kiitvaks ja ergutavaks "psühholoogiaks"...nagu naisteajakirjades, näiteks. Teatud humanism on kõige lühem tee ebainimlikkuseni - see juhtub nimelt siis, kui kõigi asjade mõõduks on inimene, mitte Jumalast lähtuvad kõrgemad väärtused. Seetõttu jään IGAVESTI toetama traditsioonilist kristlust.

19. jaanuaril 2011 /tõlgitud lühendatult ElijaList’ist/
Meid valmistatakse ette üheks kõige suuremaks reformatsiooniks, mida maailm on kunagi näinud. Minu perspektiiv ei ole situatsiooniline vaid on OKUPATSIOONILINE. Ma otsin/vaatan, et okupeerida, nii nagu tegi Taaniel, isegi kui kõik võimalused olid tema vastu. KUIDAS ON SINUGA?
Okupeeri! Tõuse üles võimalusele!
Enne kui sa võtad aega, et lugeda ilmutust, mida ma olen kokku pannud, loe Kohtumõistjad 9 sõnakuulmatust, iseennast määranud kuningast ja naisest, kes tõuseb üles ja võtab asjad enda kätte.
Aastate jooksul on juhid olnud valitud vastavalt rahvaste vajadusele valitseda oma uhkuse ja tugevusega, sarnaselt Saksamaaga pärast Esimest maailmasõda. Kuningas Saul valiti inimeste poolt, aga siiski näitas ta end raevuka eneseimetlejana. Ta tõusis omade vastu. Nii tegi ka Hitler ja paljud teised. Abimeleki lugu lõpeb kurvalt. Pärast kolme aastat jälitab ta suurt osa linnast üritades tappa neid kes mässavad tema valitsemise vastu.
Ta kasutab selleks kummalist meetodit. Ta süütab tule, et põletada torn ja inimesed. OMETI tõukab üks naine torni tipu lahti, see lööb Abimelekile vastu pead ja tapab ta. Veel üks huvitav parallel Maarjaga, kes toob esile Kristuse kui Kalju, et purustada madu, kes tuli Eedeni aeda, et hävitada Jumala loodu.

Jumalal on plaanis austada naisi sellel aastal.
Hiljuti rääkis Jumal minu läbi naistest, kes tõstetakse üles olemaks tema hääleks ja eriti naisest, kes tõuseb üles, et juhtida seda rahvast, Ameerika Ühendriike, kui president.
Ei ole mingit kahtlust, et Jumalal on plaanis austada naisi sel järgneval aastal. Naisi on kuritarvitatud, löödud, vägistatud ja degradeeritud sellisel moel, mis kahtlematult ei vasta Jumala algupärasele plaanile. Tänapäeva ühiskonnas on naised kohutavalt valesti esindatud maailmas märatseva väärastunud/perversse vaimu poolt. Lõhis-Idas kuritarvitatakse naisi teisel moel kui läänes....
Vaatmata maailmajaole on rünnak ilmne, intensiivne ja selle vastu, mida Jumal kavandas olema naise kauniduseks: mitte väline lihalik väljanägemine, vaid sisemine graatsia ja tugevus, mis lähtub Jumala peegeldusest seestpoolt. Siiski tundub, et arrogantsed mehed meelsasti ignoreeriksid neid sisemisi voorusi, eelistades olla haaratud vanamoodi uskumisest, et nemad on rikutuse isandad.
Oli vaja mõnda vaprat, vooruslikku naist, et anda meestele õppetund. Tõusnud võimaluseks näidata maailmale, et meheliku juhtimise, moraalse tugevuse ja iseloomu puudumisel, võivad naised astuda rollidesse mida nad ei eelistaks. Rutt, Ester ja Debora on nimed Piiblist, mitte unustades paljusid naistest kangelasi läbi ajaloo, kes tõusid üles ja mõned neist juhtisid isgi armeesid. Ma aiman, et me saame nägema seda uuesti. Aadam oli Eeva kõrval, kui madu teda pettis ja ta ei peatanud teda. Naise osa ei ole seista üksi. Ta peab olema armastatud mehe poolt selle sõna õiges tähenduses ja mees peab olema austatud naise poolt.
Meie lapsed on meie tulevik
Täna näeme me oma silmade ees perkondade purunemist, mitte ainult maailmas vaid ka koguduses. Ma ei räägi lähtuvalt kohtumõistmisest, kuid ometi kui kristlased ei tõsta üles standardit ja ei näita ustavust abielulepingule, on kõik kadunud. Me räägime ärkamisest ja palvetame ärkamise eest koguduses, kuid mida me vajame on ärkamine perekonnas. Kõik algab seal. Ma ei hooli sellest kui suur ja võitud on mees, aga kui ta jätab tähelepanuta oma perekonna kaitsmise ja armastamise, on ta halvem kui uskmatu. Tänu Jumalae meeste ja naiste eest, kes on seisnud koos nendes probleemides/kohtuprotsessides ilma lepingust taganemata. Nad väärivad austust. Mis on veel tähtsam kui midagi meie tulevikus ja lapsed on meie tulevik.

„ Ma alustan Reformatsiooni Saksamaal, Hollandis, Madalmaades ja Prantsusmaal.“
Prohveteeritud 11. novembril Roermondis, Madalmaades:
Elava Jumala Vaim on valmistamas ette tugevat tuult. Just praegu on taevas mäslev ja rahutu ning vaimud on sosistamas: „Euroopa, me oleme teinud su nii külmaks. Me oleme teinud noorte südamed kõvaks,“ ütlevad deemonid. „Nad ei saa võtta seda, mille me oleme kinni aheldanud. Me peame nad peatama.“ Aga Jumala Vaim ütleb: „Kuula Euroopa. Kuula, jagatud Euroopa. Sinu pojad ja tütred on rahulolematud, nii nagu oli Martin Luther. See on algus, reformatsiooni algus. Vahimehed müüridel on surnud. Vahimehed, vahimehed, mida on kuulda öösel? „On vaikus,“ ütleb vahimees, kuid vaikust ei ole.
„Torm on laagerdamas,“ ütleb Isand. „Tuleb suur, massiivne võitlus – ainult üks sõda. See sõda saab toimuma neljal erineval maal. Metsaline idast, kes on öelnud: „Me kõrvaldame kristluse täielikult kogu Euroopast, Ameerikast, Iisraelist – me kõrvaldame nende Jumala ja toome Allahi.“ Torm on laagerdamas, aga Jumal ütleb: „Ma olen oma inglid juba ette valmistanud. Ma olen juba ette valmistanud Vaimu väljavalamise ja see, mis on suremas, saab äkitselt uuesti elavaks.“
„Itaalia, Saksamaa, Prantsusmaa, te tegite alliansi. Te olite liidus Kolmanda Reich’iga. Idast on tõusmas Neljas, võtmaks üle meie tänavad, võtmaks üle meie lapsed ja kõrvaldamaks Jeesuse.“ Aga Isanda Vaim ütleb: „Tõde tuleb ilmsiks ja ei kuku läbi. Ja inimesed tänavatel tõusevad üles ja manifesteerivad Mind hooramajades. Ma lähen punaste laternate kvartalitesse ja hakkan neid välja võtma nende valu paikadest ja muudan need kohad vihma paikadeks,“ ütleb Isand.
Jumal ütleb: „Tuleb reformatsioon, aga sel korral kasutan ma Saksamaad, Itaaliat, Hollandit ja Madalmaid. Ma kasutan Prantsusmaad. Nemad tõusevad ja seisavad vastu sellele vaimule ja need saavad olema maad, kus ma alustan suure reformatsiooniga; ja seal saab toimuma inimeste poolt kehtestatud seaduste tühistamine ja teie noored mehed ja naised tõusevad, tõusevad, tõusevad ja hüüavad, hüüavad, hüüavad!“

Jumal on tõstmas üles noori Taavetid ja Saamueleid. „Nad hakkavad prohveteerima surnud luudele ja toovad uuesti elu nii sellele rahvale kui ka Euroopale,“ ütleb Isand. Need kes on meiega, on tugevamad nendest, kes on meie vastu.“
See on see päev, mida te olete oodanud. „Ma saadan sellise vihma, millist te pole iial näinud; ja tulevad imed; tunnustähed ja imeteod täidavad teie tänavad kirikust väljaspool. Nad saavad nägema asju, mida nad pole kunagi varem näinud.“
Jumal ütleb: „See on see päev, mida igaüks teist on oodanud. See on see päev, mille pärast te olete palvetanud – vihma päev, külluse päev tuleb teile.“
„Sest see on selline vihm, millist te pole kunagi varem näinud. See sarnaneb sellele vihmale, mis tuli kui Eelija prohveteeris,“ ütleb Isand. „See vihm toob värskust maapinnale, värskust kogudusele, värskust inimestele ja Euroopa tõuseb ja leegid tulevad esile, samamoodi kui need tulid esile Eelija poolt püstitatud altaril,“ ütleb Isand. „Siin on meie ohver, tule nüüd ja neela ära meie ohver.“ Kui me ülistame Sind, oh Isand, siis me palvetame: Saada vihm, saada vihm, saada vihm.
„Nad hakkavad prohveteeerima nii nagu Taavet prohveteeris kandlel. Teie lapsed – mõned siin, kes pole isegi veel sündinud, ja kes vaatavad teie üsades üle kogu maa – on üks heli, hüppamine, nii nagu Johannes hüppas emaihus veel sündimata Kristuse kohalolu tõttu. Mõned teist, kes on just praegu lapseootel toovad esile heli, toovad esile heli; heli, mis saab puudutama neid, keda pole puudutatud; jõudma nendeni, kelleni pole jõutud; nad saavad prohveteerima surnud luudele – see saab olema vastuseis saat"nale. Aga Euroopas tõusevad esile lapsed, kes olid eemaldatud, kes olid eemaldatud Teises Maailmasõjas, kes eeldatavalt pidid sündima. Kas ma suudan tagasi maksta?“ ütleb Isand. „See on kättemaksu päev.“
Kas te kuulete, mida Isand on rääkimas? Miks teie arvates aborteeritakse väeteid? Saatan on hirmul Taaveti häälekõlast mis on sündimas. Halleluuja. Halleluuja. Vaim tule nüüd oma inimeste üle. Ma murran surma väe Jeesuse nimel.
„Ma alustan midagi uut. Ma alustan Prantsusmaal.“
Prohveteeritud 14. Novembril 2010 Pariisis Prantsusmaal:
Isanda Vaim ütleb: „On üks heli, mida ma olen oodanud ja olen igatsenud kuulda; seda heli, mis oli ükskord maa peal. See heli eksisteeris tuhandeid aastaid tagasi, kuid see võeti ära üheks ajaperioodiks. Kuid siis tuli see tagasi Nelipühi päeval, kuid siis see kadus, kuid tuli uuesti tagasi ja kadus uuesti – see heli taevast tuli ja läks. See võis olla tohutu ja siis see kahanes. Siis läks see ära. Jumal ütleb: „ See heli on tulemas tagasi ja ei lähe enam kunagi uuesti ära.“
„Euroopas tuleb teine reformatsioon, kuid see ei tule Saksamaalt. See saab alguse Prantsusmaalt. Ma alustan millegi uuega. Kõik maailma hõimud saavad olema mõjutatud sellest helist. Ma olen käinud läbi maa, et kuulata seda heli, aga ma olen leidnud seda väga harva. Ma otsisin et leida seda heli, mis tuli kuningas Taavetilt, kuid ma ei leidnud seda. Ma kuulasin kõrge ülistuse heli ja küsisin: „Kus on Juuda? Kus on lõvi Juuda soost? Siis tulin ma teie juurde; ma kuulsin teie heli. Ja kui ma kuulsin teie heli, siis rõõmustasid inglid ja deemonid värisesid, sest see on see heli millega ma tahan tagasi tulla maa peale. Laske mul kuulda seda heli,“ ütleb Isand.
„Nüüd,“ ütleb Jumal: „Palveta, palveta, palveta! See heli on saadetud kõrgesse paika, sest selle läbi tahan ma jõuda kõikide maailma suguvõsadeni – kristlased, juudid, islamiusulised ja budistid saavad kuulma Jeesust. See heli puudutab igat hõimu, igat rahvast, igat keelt ja sel pole lõppu. See liigub, liigub, liigub ja paljuneb, paljuneb, paljuneb.
„Euroopa ja Prantsusmaa, ma tahan kuulda teie ülistust ja liikuda teie noorte hulgas.“
„Ükskord oli üks laul ja nende südamed olid täidetud armastusega, aga nad pöördusid ära, nad läksid kõrvale õigelt teelt. Nad pöördusid eemale minust ja mu süda murdus; Minu Sõna muutus tähtsusetuks, valgus võeti ära. Kuid mitte enam uuesti, teie pärast,“ ütleb Isad. „Teie pärast, selle pärast, mida te olete teinud, toon ma uuesti oma valguse Euroopasse. Ma toon uuesti oma valguse, oma valguse Euroopasse.“
„Ma kuulen teie ülistust ja liigun teie noorte hulgas. Ma tõstan üles teie lapsed ja nad laulavad Juuda laulu.“
See on see koda, mida Jumal on oodanud.
„Teie vaenlane on püüdnud peatada teid uuesti ja uuesti ja uuesti. Aga iga kord kui ta on püüdnud teiega võidelda, teid peatada, olen mina paljundanud oma õigeksmõistmist ja teie võitlus ei ole enam paljas rabelemine, vaid alati usuvõitlus.“ Aga Jumal ütleb: „Ma vahetan välja kaitse ka selles linnas.“
„See on pühendumise aeg. Ma olen teile rääkinud, et ma tahan vahetada välja seadused ja reeglid. See on alles algus. Teil saavad olema koolid, kolledžid ja ülikoolid ja teie mõtteviis/arusaaamine muutub hariduse läbi. Ja haridussüsteem, mis kujuneb Prantsusmaal on unikaalne, unikaalsem kui ükski teine haridussüsteem. Inimesed tulevad kogu maailmast ja ütlevad: „Mingem Elava Jumala kotta, mingem Elava Jumala kotta.“

„Tuleb sõda, aga see saab olema lühiajaline.“
Isand räägib mulle aeg-ajalt. Ta ütleb: „See, mille ma seal üles tõstan toob vaimuliku sõjapidamise – mitte sisesõja, kuid ma kaitsen neid selle eest. Aga Euroopa saab mõjutatud. Sel ajal kui Taaniel palvetas oli samamoodi, taevastes oli sõda, Pärsia prints. Seal oli lahing käimas nii nagu see on täna. Ja Prantsusmaa ühendab oma jõud Suurbritanniaga ja mõnede teiste rahvastega. Tuleb sõda, aga see saab olema lühiajaline sõda.“
Kuulake mind, palun. „See sõda – ja ma ei räägi vaimulikust sõjast – leiab aset. See saab olema lühiajaline, sest nagu Prantsusmaa purustas Lähis-Idast tuleva kallaletungi seitsmendal sajandil, nii saab see ka tõusma üles ja purustama idast tuleva metsalise vallutusväed; ja nad saavad jagu kokkuleppest Venemaa ja Iraani vahel, ja nad võidavad ainult seetõttu, et ma olen paigutanud selle koja Prantsusmaa pinnale. Ja teie sõnade tõttu võidetakse lahing taevastes,“ ütleb Isand.
Teie ütlete: „Kim, me ei taha sõda.“ See tuleb siiski, kuid ärge olge hirmul. Meil on vaenlane, kes tahab vallutada, kes tahab ära võtta Euroopast Kristuse. Esimeses reas istuvad pastorid Madalmaadest ja Inglismaalt. Nad esindavad erinevaid pinnaseid ja territooriume, kus Jumal saab välja valama oma Vaimu. Saksamaa on nende hulgas, samuti Itaalia – seal saab olema võimas Vaimu väljavalamine. See on sõna otseses mõttes järgmine reformatsioon, mis saab tulema lepituse tõttu. Ja neljandast Reichist saadakse jagu, kuigi vihkamine Juudi rahva ja kristlaste vastu põhjustab deemonlikku raevu. Kuid Jumal on välja kuulutanud: „Üks sõna nende inimeste suust ja lahing võidetakse. See sõna on Jeshua, Jeesus, Jeesus. Öelge Tema nimi! Öelge Tema nimi!”
Jeshua, Sina oled kõigeväeline; Jeshua, Sina oled kõigeväeline.
Teie olete Tema pärand ja nii kallihinnaline Temale ja see, mida teie endas kannate on Tema pärand. Tema võitleb selle eest kui keegi püüab teilt seda ära võtta, siis murrab Ta tema käe. Tegelikult ütles Jumala Vaim mulle ja ma tahan seda teile öelda just praegu; „Kui keegi peaks tahtmata tulla ja püüda kõrvaldada seda, mida mina olen üles tõstnud, siis ma tapan ta,“ ütleb Isand. Miks peaks Jumal kedagi tapma? Sest Jumal ei luba, et Tema pärand teilt ära võetakse – see näitab kui püha see on ja kui armukade Ta on selle pärast. Ta on teid ostnud mitte äraostetavate asjadega, nagu hõbe ja kuld, vaid oma Poja kallihinnalise verega.
Tema varal teis ja selles kojas ei ole mingit hüpoteeki/pandivara. Viis korda enam. Mida see tähendab? See tähendab, et nad avastavad midagi väärtusesse puudutavat. See kellel on kõrv, see kuulgu, mida Vaim on rääkimas, sest toimub ostmine. Nad leiavad midagi väärtuslikku ja ütlevad: „ See on väär. Me omame seda! Püüdkem seda peita!“ Siis nad vaatavad uuesti oma töö peale ja ütlevad: „See on vale.“ Te ei pea tundma häbi. Nad saavad aru, et on olnud viga, eksimine; viis korda enam selle väärtusest antakse teile, nii et te saate teha ringhäälingu saateid.
Seadus on piiranud teie ringhäälingut, kuid see on mida ma tahan, et te teaksite: massiivne meediakeskus saab üles tõstetud, et maailm saaks maitsta ja näha, et Jumal on hea Pariisis, Jumal on hea, Jumal on hea!
Tema varal ei ole teist hüpoteeki, see olete teie. Ma räägin teist, Jumala kinnisvarast. Vastuseisvad hagejad ei saa tõsta ühtegi kohtuasja. Hind maksti avatud kohtus. Jumal ise pani Iseenda maha ristil, et olla teotatud inimkonna poolt – vaadakem Tema peale kui Ta oli seal ristil, käed laiali sirutatud, nemad, inimesed teotasid Teda. Vaadakem ja nähkem milline on Jumal – et kui Tema veri voolas ja maapinda puudutas, siis oli lõpp. Inimkond osteti tagasi, Jumala pärand anti tagasi sel päeval 2000 aastat tagasi. Jeesuse veri ostis teid välja. Vere märk on igaühe peal, kes on Jumala poolt välja valitud ja taeva väed nähes seda vere märki, nad kas põgenevad või siis tulevad teie juurde.

P.S
Kui juba puudutasin ajaloolis-kriitilist uurimusmeedodit, siis teisalt muidugist ´müts maha` A.Riistani ees, kes oma doktoritöös (k.a käsitletuna ajaloolise Jeesuse probleemi teaduses laiemalt) , ka ses osas, on ärateinud tohutu töö ja kus minusugusel ´lollpeal` veel kõigis selle nüanssides võtaks ei tea kui palju aega, et laiemas kontekstis või sealseis üksikasjades selgusele jõuda (õnnistet olgu ta igastahes!). Siis arvesse võttes kogu selle töö ulatuslikust ja mahtu, tundub, vähemalt mulle, et kokkuvõtvalt tuleb ikkagi ´panna põlved maha`ja jääb üksnes üle "palvetada" - sest üks-üheseid vastuseid ei leia me sealtki.
Ja oma eelnevas repliigis ei soovinud ma kedagist samuti ka vastandada ega puudutada isiklikus võtmes, vaid võib-olla oleks kogu see manifestatsioon kukkunud välja paremini, kui ´tules oleksid olnud üksnes raskekahurväelased` s.t et dispuut oleks alanud registreeritult kusagilt nt sealt teoloogia magistri tasemelt - akadeemilises võtmes ja k.a muidugist tegevpastorid ning kõik, kes personaalselt koa kogudustes juhtivatel kohtadel asuvad, (kuis kaudselt võetuna Luther pidi vaidlema Johann Ecki vastu ja ülejäänud jäid kuulajate ossa), jne, jne, jne.
Rõhutan, et kuidagist võib-olla oleks olnud mõtekam liigendada või piiritleda/eraldada osavõtjaid ehk siis kommentaariumites oleksid võinud esineda juba kogu ülejäänud ´seltskond` (vastavalt sellele, kel meeldiks omavahel ´verd lasta` või kes midagist mõistlikku suudaks ka öelda või mingist dialoogist olulisamat järeldada). Ja mina, kui koguduse lihtliigi (k.a üldsus), võiksin osa saada sellest, kuidas asja arutlevad ja mis valguses näevad probleemistikku ikkagi meid eestvedajad omavahel konkreetsemalt, nii teadusmaastikul kui tegevteenimisel ja koguduse siseselt lähemalt. Või profaansemalt öeldus, debateeritakse ju ühiskonnas laiemalt - ikkagi Ansip, Ligi versus ...., jne. Ja kus neile me ju otseselt ligi ei pääse, vaid arvamus tuletatakse või kujuneb ikkagi nende omavahelisest nn.´raskekahurväe` heitlusest!
Loodan, et kaudselt mõistate mind, sest kogu rahvas (k.a kristlaskond) ei pruugi mõista ega tabada kogu asja tuuma, kui "juhtkond" pole ise üksmeelel ega suuda oma erinevaid positsioone esitada ega kaitsta. Just nende omavahelistest nägemustest suudaksime meie koa midagist väljalugeda! Ja mis lühidalt tähendakski seda, et kusagilt oleks tulnud asja piiritleda või eraldi foorumima ülesseatuna neile, kes oma tasemelt oleksid enam-vähem võrdväärseks partneriteks osutunud! Paralleelselt siis vastates kommentaariumitest tulenevale asjakohasusele (nüüd on sunnitud seda tegema üksikud ja samuti valikuliselt ....!?) "Ladviku" omavahelised arusaamad jäävadki kajastamatta, või kuidas? Ehk matslikult - ´üksikud koerad (vabandust, sest allegooria - olid ju needi religioossed "valvurid") hauguvad, kuid karavan läheb ikse edasi! Suurt tolku ei miskit! Ning vaibub ja sumbubki tasahilju! (Ja võib-olla olekski parem, sest suur kära ja vähe villa!)

Ei ole villa vähe. Eks seda, mida taotleti, ka saadakse: kiriku usaldatavuse vähenemine ja inimeste veelgi suurem pelg ristiusu ees.

Samas, G.Davie arvates võibki tuleviku religioon Euroopas olla vägagi erinev sellest, mida me praegu näeme. Ehk, kuigi kirikuliikmete arv ja kirikute mõju ühiskonnas väheneb, on nende prežtiis ikkagi kõrge ja ehkki traditsiooniline kristlus väheneb kvantiteedilt, tugevneb see kvaliteedilt. Olles ühtlasi ka Euroopa mõjukam ja suurim religioon, milles püsima jäänud koguduseliikmed on seda enam aktiivsemad ja pühendunumad, nii katolikus kirikus kui evangeelsetes gruppides. (Ehk lähemalt: L.Altnurme. Kristlusest oma usuni.)
- Kuid see selleks, eks tulevik näita; kui on olnud ´aega vihata, siis võib-olla tuleb ka aeg armastada`! Kus: „Lootus kustub viimasena“!

#254: Üllar -

Austatud  Üllar! Kirjutate siin,et "teisalt, mida nt R.Saard saab kirikuajaloolisena faktiveaks tunnistada võib nt U.Petti, nii kiriloolasena kui tegevpastorina, kenakestis kontekstis kogu Pühakirjast tulenevaga ka ustutavalt seletada. Samas, nt R.Altnurme ei pruugi teise Rihoga mõningais punktides või teemadega üldse nõustuda, jne."

Kirjutate nõnda üldiselt, rohkem retooriliselt. On täiesti normaalne, et teadusmaailmas, eriti humanitaarias, on palju erinevaid tõlgendusi. Meil kõigil on õigus mitte olla nõus, nagu te ütlete, mingite "punktide" ja "teemadega". Aga meie eitus ja jaatus peaksid olema (ma soovitan, nõuda muidugi ei saa) teadlikud. Teoloogia põhiliseks meetodiks on tõlgendus. See meetod sündis koos teoloogiaga. Võiks ilmselt öelda, et see meetod ise sünnitas teoloogia. Tegevvaimulik kui teoloogia praktik peabki seda meetodit haldama. Selleks, et tema tõlgendus hiljem töötaks koguduses, et see oleks usutav ja arusaadav, ning ennekõike muidugi aus, selleks teda teoloogiat andvates õppeasutustes põhimõtteliselt ka ettevalmistatakse. Kahjuks on need õppeasutused maailmas ja Eestiski üsna eripalgelised ja  nn. piiblifundamentaliste võib välja tulla ka riigiülikoolide akadeemilistest usuteaduskondadest. On täheldatud, et skandinaavia luterlastest tegevvaimulike hulgas praktiliselt piiblifundamentalistid puuduvad, sest neid on koolitatud ülikoolides. Vaimulikkond on skandinaavias jagunenud küll konservatiivseteks ja liberaalseteks, ja Eestis, nii mulle näib, jagunetakse ka rohkem konservatiivsuse ja liberaalsuse teljel. See terav vastandumine võttis eesti luterlikus kirikus enne II maailmasõda "kodusõja" mastaabid (soovitan lugeda minu uurimust "Kultuurprotestantismi ja teoloogilise liberalismi ajalugu Eestis" (Tallinn 2008)) Ma arvan, et paljud siin foorumites osalejad saaksid seda raamatut lugedes deja vu elamuse. Pesuehtsaid piiblifundamentaliste eksib konservatiivide ridadesse mõni üksik. Nii et ses suhtes oleme päris normaalne rahvas.

Humanistliku kristluse manifestiga tahtsime aga juhtida tähelepanu sellele kitsaskohale, kuidas kirikutes ja selle vaimulike hulgas siiski suhtutakse  piibli ja ilmutuse ajaloolisse dimensiooni. Kirikliku kõne aluseks võetakse piibel, fundeeritakse otsuseid kirjakohtadega,mille ajaloolist konteksti või suhtelisust ei arvestata. Mitmetes õppeasutustes pole ajaloolise dimensiooniga arvestavad teoloogid teretulnud. Nende karistamist nõutakse kiriku juhtide käest. Nende raamatuid keelatakse näiteks koguduseliikmetel lugeda. Kõlab absurdsena tänases infoühiskonnas, aga taolised otsused ongi mõeldud autorite stigmatiseerimiseks, demoniseerimiseks. Selle juurde kuuluvad ähvarduskõned põrguga, ootamatute haiguste ja õnnetuste kaela manamised ja muu taoline. Üks kõige silmakirjalikumaid võtteid on kuulutada need isikud erilise eestpalve vajajateks. Palve sellistel juhtudel on tegelikult hinnangu andmine nende isikute eludele, mõtetele, valikutele, sisuliselt hinnang kogu isiku üle. Neile tehakse aeg-ajalt kohatuid märkusi toonis "ole kiriklikum, vähem asjatundja". Ka manifestifoorumites on kõlanud mõnede tegevvaimulike üleolevalt mõnitav toon õppejõudude aadressil (a la professori- või doktorihärra).  Mul oleks veel palju öelda, aga sai niigi palju.

Soovin seista traditsiooniliste kristlike väärtuste eest.

#267: Riho Saard - Re:

Heino Nurk kirjutab Facebookis Imbi Paju postitust kommenteerides:

"Käisin hiljuti Göttingenis, kus oli platsile, kus 1933. aastal raamatuid põletati, pandud tahvel Heine sõnadega: "Kus põletatkase raamatuid, seal varsti põletatakse ka inimesi." Ma arvan, et raamatute põletamise ajal oleks suurem osa sakslastest pidanu peast põrunuks neid, kes oleksid neile rääkinud sellest, mis vähem, kui 10 aastat hiljem toimuma hakkas."

Püha geomeetria on kõiksuse lähtekohaks ja Lunastaja tekkepõhjuseks.Läbi armastuse energia on Jumal inimeses.
armastust ja valgust

Tervitusi Tartumaalt!
Jah tõesti, mitu tekst sai piskut retoorilises võtmes, kus ma ka seda tajudes jätkasin „P.S“, et ma „ei vastanda kedagi (sealhulgas on mu riiulil täiesti olemas ka Teie nimetatud puna-valge ääriste-, ja mustade ristkülikutega kaanepildil nimetud raamat: kahjuks pole jõudnud veel läbivaadata – vabandan. Samas aga R.Saart: Euroopa ajalugu, Argo 2005; olen üldjoontes käsitlenud ning nüüd juba teisalt ja teisele Rihole koa tsiteerinud – niiet, ei tohiks ses suhtes midagi erilist lahti olla).
Ning mitu retoorika just selles seisneski, mida hiljem ka valgustasin, et ma oleksim meelsami tahtnud näha väitlemas omavahel just nimelt apriori (ja juba konkreetselt petitsioonis püstitatud teemade suhtes, milles Teie esitluse väidete osas ma otseselt ju ühtki vastulauset esitanud polegi ja teises foorumis polekski see võimalik, sest kui juba end taandasid end minu armastatud õppejõud, jt, siis ...!?) – R.Saard, V.Vihuri, J.Lahe, E.Auksman, L.Altnurme, I.Pill, A.Riistan, vennad Põdrad, A.Kull, E.Haamer, U.Paju või O.Sander või J.Luhamets, või.., jne, jne (veelkord s.t eelkõige minu nimetuses ´rasket kahurväge`ja samuti allegooriana) – ehk ükskõik siis, kes ja kuidas, mis vahekorras (loodan, et mõistate mind ja just ses viimsesse ma oma teravikku tahtsingi suunata; kui ei õnnestunud, siis vabandan). Vähemalt oleks teemas püsitud, milles kõigil osavõtjatel oleksid teadmised kõrgemad s.t nii teoreetikutel kui praktikutel või teoreetik-praktikutel, kuis soovite (kes kohati ei pruugi ju ühel meelel ollagi) – ehk tulemina on nüüdseks altpoolt üks heaks eesmärgiks seatud asi äralabastatud .
Samas, Piibli sisu on kuulajatele või lugejatele alati olnud kellegi isiku usulist kogemust vahendav tekst, mille tähendus on nende olemust sügavamalt puututanud ja tõlgendus lähtunud veel ka teatud traditsioonist, sest Piibel on olnud kasutusel ka kirikuraamatuna. Kus XX saj. alguseks oli kinnistunud arusaam Piiblist kui jutluste kogust, mille keskmeks oli sõnum ja seega nähti tema sisu kui kerügmaatilist teksti, mis omakorda andis põhiliselt kolm tõlgendamise võimalust:
Esiteks - Allegooriline tõlgendamine (lugu), kus lähtudes teksti sõna-sõnalisest tõlgendamisest jõuti moraalse tasandini (nii võib, või ei tohiks, ei tohi jms) ning anti viimaks ka vaimne tähendus (suhe Jumala ja inimese vahel) ehk vaimne tasand. Kolme tasandi lähtealuseks võeti kreeka inimesekäsitlus, kus inimese olemus väljendus nii ihus, hinges kui vaimus.
Teiseks - Ajaloolis-kriitiline lähenemine, kus varasemate ja kaasaegsete tekstidega võrreldes tuli selgitada teksti tähendus võimalikult mitmekesiselt ja ajakohaselt – Ad Fontes. Vajalikuks tööks võetakse kasutusele uued distsipliind – Piibli algkeelte tõlkimine, Piibli teksti kujunemislugu ja tekstikriitika, Piibli ajastulugu ja Piibli arheoloogia, VT ja UT teoloogia ja eksegees, mis võimaldasid Piiblit küll üsikasjalikumalt uurida, kuid ühtlasi varjutas see Piibli kui Pühakirja. Oluline oli vahet teha Piibli uurimise ja interpreteerimise (kiriku ülesanne) vahel, mis ei tohiks omavahel lõimuda ja mis võimaldaks seega uurijaid töötada usuta, et võimalikult lähedalt mõista algseid tähendusi.
Kolmandaks - Verbaalinspiraatsiooniõpetus (kõik, mis Piiblis on kirjas – on tõde), mis sai vastureaktsiooniks ajaloolis-kriitilisele piibliuurimisele, jne, jne, jne.
Ehk kokkuvõtvalt lõpetaks selle küsimuse meeleldi T.Pauliga: Postmodernistlik vaateviis, mis näeb ajaloos teatud laadi jutustust mille kõrvale saab alati teisega samas žanris jutustuse, ei tähenda käegalöömist tõeotsingutele. „Ajaloolise jutustuse žanrinõuded (kasvõi teaduslikud) tuleb järgida edaspidigi, aga suuremat tähelepanu osutatakse nüüd Tõe enda transtsendentse palge kõrval ka tema inimlikule üleskirjutusviisidele, võttes eelduseks, et ükski neist pole täiuslik. Allikakriitikale lisandub žanri- ja keelekriitika ehk omaenese ütleja positsiooni pidev teadvustamine mittejumaliku positsioonis. Filosoofilises mõõtes on aga iga tõeotsingu tulemus vale, kuid tõeotsing ise on õige.“ Jne.
- Ja mitte ka neid arusaamu ei tahtnud ma väljendada, vaid ikkagi lõpetuseks olulisimaks peaksin just kõrgemalt tasemelt ja laiemalt (kelledest meil omakorda tuleks juhinduda) väljendatud arusaamu, kus nüüd tundub, et oma esitatud manifesti (ei isikusta jällegi) jäävatki selgitama üksne R.Saard ja J.Lahe, jne. (Ehk teisalt on tulemiks veel ´traditsioonilised kristlased`. Või jäi midagist kahe silma vahele, et nii see juhtus!? Ja miks siis nii? Pereraadios nt saarlastest kirikutegelased arutlesid üsna mõnusalt neid teemasid ja ka veel terve tunnikese ning pea üksipulki ja teemade kaupa takkaotsa!)
- Ehk, hoopis laiapõhjalisemat ja teadlikumat arutelu oleksin eeldanud! Kaasatuna siisjuba kõikse ´koorekiht` kui niiviisi lubatakse jällegi end üldse väljendada; siitki saab pihta hakata kellegi ebavõrdsustamises – näete kui tundlik ons kõikse asjaajamine!
Ning lõpetuseks - kõikse ilusat ja kena Teilegi!
Ja NB - paluks asja mitte isiklikult võtta k.a kõik minu õppejõud, jt. (Ma ei üldistanud ega soovinud kedagist eraldi koa esile tõsta, vaid hoopiski suurimad tänud kõile ja k.a R.Saardile tähelepanu juhtimise eest!)
(P.S – õigekiri kindlasti lonkab, kuid loodan, et ikse pihta saate ja vabandus koa U.Petti ees: mitte mingi ´kiri loojaks` ma teda ei pidanud, vaid ikka "kirikuloolasena" ja eks seegi kord jääb tekst põhjalikumalt läbilugematta – ehk nii, kuis vaim juhtis, nii ka lugu sai!)

Piibel on täiuslik nagu ta on ja on vale katsuda seda muuta või kuidagi moodsamaks teha ja eirata ehk eitada sealseid tõdesid.
Aet Lees

Kuidas määratleb austatud Riho Saard transtsendentsi?

Jälgides allakirjutajate geograafiat ja aegkoode tekkis mul küsimus, miks kõigi Valga inimeste allkirjad tekivad petitsioonile umbes nii minutiliste vahedega, nagu veidi varem tekkisid paariminutiliste vahedega Sangaste inimeste allkirjad (pealegi ajal, mil Sangaste rahvas oleks võinud ju ka lauluüritusel olla). Kas see on keskkonna eripära või tuleks teist põhjust otsida?

Mul on kurb ja häbi, et oleme jõudnud sinnamaale, et arutame avalikkuses kiriku omavahelisi asju. Aga ka lootus, sest näen humanistliku kristluse manifesti teatud ahastusena ja soovina leida õigeksmõistmist - algul inimeste ees, aga siis ka ehk kõrgemalt.Tõesti, kui inimene on eksinud Jumala igaveste käskude vastu, on ikka tema sügaval südames rahutus ja kriitika ja soov leida lahendust. Jah, seda lahendust ei ole vist paljud leidnud, kes on lootnud seda leida mõistuslikust, ratsionaalsest poolest ainult. Need teaduslikud- teadvuse tasandil arutlused - mõistusega ringiratast keerutamised inimese hingeelu kõige kõrgemal tasemel vaid - vaidlemised, teooriad,eneseõigustused, inimõigused, on tegelikult paadutanud inimese hinge Jumala ees ja kui siis ei ole kirikus mõjuvõimu selle paadutuse kaane avamiseks, jääbki inimene eemale. On ju juba aastaid täiesti alahinnatud pihi tähtsust, Kristuse - keskse hingehoiu tähtsust ja ka õpetajate, kirikus aktiivsete inimeste suhtlemisoskuste tähtsust, et inimesi kutsuda meeltparandama. Jumala Sõna mõõk on olnud järelikult nüri meie kirikus ja soojust, armastust vähe, et inimesed tuleksid ja saaksid Jumalaga kontakti ja terveks ka sügavamates hingekihtides - tunnetes, kuni instinktieluni välja. Kui üks narkomaan saab Jumalalt puudutuse ja tema elu muutub, siis ei saa see toimuda ilma täieliku läbiraputuseta Jumala poolt kuni hinge põhjani välja. Kui seda Püha Vaimu puudutust ei ole, vaid on targutused ajaloolistest teemadest ja omavahelised vaidlused, kes tõlgendab Piiblit täpsemalt, siis ongi õigus vist neil 46%, kes muul ajal kirikus käivad - vaikuses leiab Jumala paremini ja saab Temaga rääkida oma muredest - valust Tema ees.
Kristuse - keskne hingehoid ei ole õigustus ega õlale patsutus eksinule, vaid Kristuse lunastuse juurde juhatamine, nii et inimene leiaks andestuse ja saaks terveks. Kes seda ise vaimulikuna pole kogenud, ei mõista, et see on äärimiselt tähtis ega suuda seda pakkuda ka oma ligimesele.
Loodan väga, et need arutelud (ja nendega seotud otsused)toovad tagasi pihi ja hingehoiu õige koha kirikusse, ka vaimulikele.