Humanistliku kristluse manifest

Miks küsimused jäävad vastamata? Tahtmata küll kellelegi sõnu suhu ja mõtteid pähe panna, on siiski tunne, et manifesti koostajad pevad oma vastalisi sedavõrd rumalateks ja madalateks kujudeks, et neile ei peagi vastama. Kui ma mõtlen, mis hinnanguid mulle endale siin "oponentide" poolt on antud, siis miks peakski vastatama "harimatule labasele matsile"?
Oma surematus teoses "Marksism ja rahvusküsimus" kirjutas laste sõber Lenin järgmist:«Марксизм всесилен, потому что он верен»
Marksism on kõikvõimas, sest et ta on õige...
Kuldsed sõnad, austatud manifestandid, kuldsed sõnad. Kas ka teie ei arva viimaks, et : Manifest on kõikvõimas, sest ta on õige. Ura, tovaristshi!

Täiesti nõus kõigi nendega, kes eelpool vihjasid arengutele põhjamaade luterlikes kirikutes! Olen ise elanud 14 aastat Rootsi kuningriigis ja näinud sealses kirikus toimuvat oma silmadega ja peab ütlema, et see nn. humanismi tee on kindel umbtee!
siinkohal kahju EELK-st kuid siiski lootust on, et "elu ja tõde" selle diskussiooni käigus hinnalisemaks muutuvad ja võidule pääsevad.
Hämmastav on, et teinekord mõistavad inimesed nn. kristlikest ringkondadest väljaspool asju selgemini ja paremini, kui inimesed, kes on nö. sees.
See ju, mis tuuled puhuvad ühiskonnas, ei peaks küll kuidagi kirikut tema põhialuselt ja tõekspidamisalustelt kõigutama! Saame ju kõik ehk aru, et kaasa peab minema sõnumi paketi muutmise osas, tehes seda uutele tuultele vastavalt arusaadavamaks, aga sisu osas ei oota meilt keegi muudatusi!
Mitte keegi peale nende, kes soovivad, et me räägiksime seda, millest nende kõrvad sügelevad - nagu raamat ütleb!

Palju jõudu armu ja tõe eest seismisel!

#902: Hermas Lilleorg - Põhjamaad ummikus

Ma ei saa aru, kuidas suurem kontsentratsioon humaansusele (inimese ja ligimesearmastuse väärtustamisele) kirikut tema põhialuselt ja tõekspidamisalustelt kõigutada võiks!?

Lisaks: Või kas pole kristlik arusaam, et iga inimene on isiklikult vastutav Jumala ees!? Kui on vastutav, kas see siis ühtlasi ei peaks tähendama, et inimesel on ka õigus ise otsustada, ise mõelda, ka teisiti mõelda ja oma arvamus välja öelda kartmata seepärast sanktsioone!?

Sorry, ma siia vestlema jääda praegu ei saa. Ärge võtke isiklikult.

#903: 488 - Re: Põhjamaad ummikus

Kuidas sa siis aru ei saa? Nagu juba kord ütlesin, on homoteema - pederastide lubamine kirikuameteisse, õpetjaametisse UIs, nende laulatamine ja muu selline - otsekui lõpnud rott tordi sisse ära peidetud. Samuti tähendaks see liberaalteoloogia seadmist ainsaks normatiivseks õpetuseks, oponentide mahasurumist seaduse jõul (nüüd enam ei mitte riigi seaduse vaid omaenda kiriku seaduste) - niinimetatud "vihakõne", milleks võib meelevaldselt hinnata iga asja , mis lugupeetud liberitele või homoseksualistidele ei meeldi.

#895: Aare Sopp - Vastuseks allakirjutanule - #884

Miskipärast mul on tunne, et ma kirjutan Meelisele Meelisest!?

Mina küll Meelis ei ole. Olen heteroseksuaalne naine, abielus ja 2 lapse ema, kui see peaks kellelegi antud diskussioonis oluline tunduma.

Aitäh 893-le lingi eest. Minu meelest puutub vägagi teemasse ja ka manifesti.

#906: allakirjutanu - Re: Vastuseks allakirjutanule - #884 

 Seda raskem on mõista.

Võib-olla Te ei ole vaaginud sügavuti, sisuliselt.

#899: Sohvi - Hüüdja hääl kõrbes? 

 "Ka minu vägagi oluline võtmeküsimus: mis loom see nn. „humanistlik kristlus“ õieti on ja millega seda süüakse? Keegi leidis viimaks kuskilt ameerika baptistide saidilt selle üldiselt religioossetele ja filosoofilistele mõtlejatele tundmatu mõiste kohta. Pole just kiita saak.!

Näed nüüd isegi omaenese mõtlemises pesitsevat autoritaarsust. Keegi kuskil peab andma mõiste, millega tohib oma vaateid kokku võtta. Ei pea andma. Sa võid selle mõiste ise ka kasutusse võtta, ega keegi ei keela. Jaan Lahe on seletanud, mida ta silmas peab. Kas sa ei saa aru?

#901: ivopill - miks Jaan ei vasta küsimustele? 

 Sa sõimad ju, kuidas sulle vastata?

"....It is here, as Harris points out, that real change takes place: where two or more are gathered. The talking points and ready-made labels fall short, giving way to a deeper concern for the humanity at the center of each life. The effect on her was that she "determined not to let dogma swallow up my personality and poison my sense of charity. I promised myself that I would remember that people are more important than clinging to beliefs."

Call it cynical, iconoclastic or even destructive to the fabric of society, but placing humanity above ideals seems the only hope we have for living out Christ's call to love one another as ourselves. In so much as politics and religion both have failed to yield the result they had promised, it's now up to us to plant new seeds, together, one at a time."
(Chr. Piatt; Huffington Post. 26.09.11)

Tuletab meelde:
...ja see tegi ta silmadele himu. Siis ta võttis selle viljast ja sõi...

Ega tahtnud süüa üksi.

#909: ??? - Re: miks Jaan ei vasta küsimustele? 

 Kuhu see Jaani enda kristlik armastus siis küll jääb?

#908: Vastaja hääl kõrbes - Re: Hüüdja hääl kõrbes? 

 Mõiste sisu selguse ja täpsuse soov on paratamatu nii teaduses kui mujal sfäärides. See ei ole autoritaarsusega seostatav.

Vastasel korral oleks tegu anarhiaga.

#909: ??? - Re: miks Jaan ei vasta küsimustele?

Ära jutusta. Kus ma sõimanud olen? See, et ma ei tantsi teie karmoska järgi ja asju nende õigete nimedega nimetan ehk siis Piiblist neid kirjakohti tsiteerin, mis teile meelt mööda pole, see pole veel sõimamine. Pealegi oli küsimus Jaanile endale, mitte tema kannupoistele. Ning viimaks - jutt pole ainult minu küsimustes, vaid kõikide nende omades, millele targu vastamast hoidutakse.

#914: ivopill - Re: Re: miks Jaan ei vasta küsimustele? 

Kas see link ei võiks olla abiks?

http://www.eestikirik.ee/node/13059

#914: ivopill - Re: Re: miks Jaan ei vasta küsimustele?

Ivo, Sa ka ei mõista, see ongi homoapologeetide ja tolerastide tastika.

#915: - Re: Re: Re: miks Jaan ei vasta küsimustele? 

 Selles artiklis ei ole juttu "humanistlikust kristlusest", vaid humanismist ja kristlusest.
Ka Jaan Lahe oli nõus oma kommentaaris, et pealkiri ehk ei olnud parim.

Ei ole mõtet  kasutada väljendit, mis on sisuliselt nonsenss.

#913: - Re: Re: Hüüdja hääl kõrbes? 

 Mõiste ongi Jaan Lahe poolt seletatud. Sohvi ei saa aru.

#919: Vastaja hääl kõrbes - Re: Re: Re: Hüüdja hääl kõrbes? 

 Kas Jaan Lahel on sekretärid? Ei ole lugenud selgitust, mis pädeks.

#913: - Re: Re: Hüüdja hääl kõrbes? 

 Tähendab, vaata eespoolt Jaan Lahe seletusi.

#921: Vastaja hääl kõrbes - Re: Re: Re: Hüüdja hääl kõrbes?

Pole mõtet soovitada neile J. Lahe vastuseid.

Nad ei oska lugeda.

Mis siis on kristlik?
Kahtlemata on igaühel võrdne õigus oma arvamusele, kuid samas pole kõik arvamused võrdselt põhjendatavad. Et keegi pole võtnud vaevaks ammendavalt selgitada kristluse ja humanismi vahekorda, teen seda praegu lootuses, et nii vähenevad siin arutluses inimese vastu suunatud argumendid.
Ei ole lihtne määratleda, mis asi on kristlik kohe algusest peale. Mis eristab kristliku ja humanistliku (et võrrelda, eristame, ei vastanda). Enamik siin kirjutajaid teab, et kristlus on teonoomne, humanism autonoomne ehk inimene on iseenese isand ja seaduse andja. Paraku on siin seisukohti mitmeid. Moraalne absolutism väidab, et humanistlik ja kristlik on sama, absolutismil on aga kalduvus muutuda totalitaarseks. Võtan pikemata kolm arusaamist kokku:
1. Religioosne eluvaade põhineb loomisel ning on identne humanistlikuga.
2. Religioosne eluvaade põhineb ilmutusel ning vastandub humanistlikuga.
3. Religioosne eluvaade põhineb ilmutusel ja loomisel, inimese ühisel kogemusel ning rikastab humanistlikku.
Protestantlik arusaamine on valdavalt olnud kahe viimase vahel visklev – rikastab sel moel, et on erilisuse tõttu vastanduv.
Et väitlejatel oleks kergem otsustada, millist vaadet pooldada, tuleks kirjutada lahti kristliku ja humanistliku vaate eeldused (neist tavaliselt ei räägita, aga need aitavad mõista). Eeldusi on 5:
1. Epistemoloogia. Kust tuleb teadasaamine, Jumalast, kirikust, loodusest või mõistusest. Kelle käes on võim (või viisakamalt, kelle käes on autoriteet)? Ei saa olla kõigil neljal korraga. Kristlikus perspektiivis on arutlus, milles ilmutus seisneb ja mida ilmutus annab. Humanismis on ilmutusest rääkimine võimatu, sest põhinetakse kogemusel ja mõistusel (või kui, siis ilmutus kõvakettast).
2. Ontoloogia. Kristluses annab jumalatõestuse dogmaatikas, humanismis valdavalt metafüüsika. Ehk siis inimeste usutunnistused sellest, mis on olemas.
3. Antropoloogia. Siin on oluline erinevus humanistliku ja kristliku vahel. Humanistidel on 2 äärmuslikku seisukohta, üks valdavalt optimistlik: Inimene, see kõlab uhkelt! Ja teine: Homo homini lupus est. Kristlik arutlus küsib, milles seisneb pattulangus? Või teisiti küsides, kui katki on inimene, kas päriselt või ainult natuke riknenud. Sellest eeldusest oleneb praktika, kas parandatakse maailma või inimest. Humanism usub, et riknemusest saab välja kasvatusega, kristluses öeldakse, et radikaalses kahjustuses on lunastust vaja (kas on mõtet parandada maailma, kui inimene jääb katkiseks?).
4. Soterioloogia. Õpetuses lunastusest on vahe väga ilmne. Humanism püüab väita, et pääsemine tuleb läbi inimese, selleks on kolm teed: mõistus, tahe või tunne. Senine kogemus on olnud, et mõistust kultiveerides jõutakse skepsisesse (mis on Eestis väga moodne). Teine tee pääsemiseks on tahtekasvatus ehk dressuur. Kolmas võimalus on tunde kultus, esteeditsev naudingumoraal, mis suundub müstitsismiks. Need kolm on humanismi lunastusteed (paraku vaieldavate tulemustega). Kristluses tuleb lunastus armust, vaatamata sellele, et ma olen raisus, Jumal ikka hoolib. Siin on vahe: humanistlik on erootiline (enese tublidusega tõestan) ja tingimuslik – kui..., siis...; agape on tingimusteta – vaatamata sellele, et...
5. Eskatoloogia (kui kellelegi on teisiti suupärasem, siis eshatoloogia). Humanism eeldab paratamatult, et toimub progress, kõik läheb paremuse suunas, on areng, evolutsioon. Seega on humanistlik mõtlemine olelusvõitlus (kes ei käi progressiga kaasas, peavad välja surema). Aga on areng ja maailmast saab lõpuks paradiis. Kristlik vaade eeldab, et on entroopia, allakäik, ehk seesinane maailm saab otsa.

Kahtlemata on see lihtsustus ja ei ava kõiki aspekte, aga siit nähtub, et sõnaühend „humanistlik kristlus“ sisaldab kognitiivset dissonantsi, mistõttu on üldse keeruline olla manifesti poolt või vastu. Ma ei arva, et kristlane peaks humanismi maha tampima, inimväärikuse põhimõte Inimõiguste ülddeklaratsioonis on väga suur asi ja iga kristlane võiks nõustuda sellega. Kui manifesti pooldajatel on humanismist ja kristlusest teistmoodi arusaamine, ootaks lahket tutvustamist. Võib-olla olen mina katkise ja nõdra inimesena eksiteel, ometi ootan kristlasena samasuguse inimese abi ja selgitusi. Humanism paraku ei lepi inimese ebatäiuslikkusega, aga „õige“ õpetusega on mul vähe peale hakata.

#921: Vastaja hääl kõrbes - Re: Re: Re: Hüüdja hääl kõrbes? 

Jaan Lahe  ei ole seda aktsepteeritavalt seletanud.

Ka mina ei ole oma küsimusele vastust saanud. Kristlus  sisaldab sõnumit suurimast armastusteost, mis inimese jaoks võimalik.

Mida lisab humanism sellele suurimale teole?

Või ei pea te inimese elu päästmist suurimaks anniks inimese jaoks?