#1124: Harri Kingo - Re:

Harri Kingo, teie kommentaarid olid ühed huvitavamad. Lahkusin küll siinsest foorumist, aga te tekitasite huvi siia tagasi tulla. Ma tunnistan, et mitmed kohad teie tekstis olid sümpaatsed. Spirituaalsuse (me oleme jumalanäolistena tema ikoonid ja templid) pinnal on inimesed ka erinevatest religioonidest leidnud ühiskeele palveluse näol. Spiritualistide (mitte segamini ajada spiritismiga) käsi ei käinud 16 saj kuigi hästi (näit M. Servet)  Soovitan lugeda, teie olete ilmselt nagunii lugenud, Mihhail Lotmani "Pistriku talvekarje" (Joseph Brodsky).Radikaalpietistid loobusid 17. sajandil ka kirikust ja selle riitustest,sest kirik oli midagi, mida muuta, reformida vaimses mõttes ei õnnestunud. Sulguti sofistlikkesse salongidesse, vabamüürlusesse ja katsetati ka pühade nähtava kogudusega, mille järelkäijad on näit baptistid, metodistid jt. Jumalariigi loomine on ebaõnnestunud, aga aade on jäänud. Millised reaalsed jõud ja institutsioonid seda teostada suudaksid, ma ei tea. Kuigi kirikud räägivad sellest kõige rohkem,näib mulle siiski, et nad ainult räägivadki.

#1143: Riho Saard - Re: Re:

Riho Saard: "Jumalariigi loomine on ebaõnnestunud, aga aade on jäänud. Millised reaalsed jõud ja institutsioonid seda teostada suudaksid, ma ei tea. Kuigi kirikud räägivad sellest kõige rohkem,näib mulle siiski, et nad ainult räägivadki."

------

Ma ei saa selle jutuga kuidagi nõus olla. Selgitan, miks. Kuid me peaksime esmalt aga määratlema, mida mõista "taevariigi" (ka "jumalariigi", "taevase kuningriigi") all. See mõiste pole sugugi raske määratleda - ilma pikemate targutamisteta on see:

1. Jumala isadus inimese suhtes,

2. sellest tulenev inimese pojasus Jumala suhtes ja

3. sellest tulenev inimese vendlus inimese suhtes.

Et sellisne suhete kolmurk - õigemini suhete tervik - kehtestuks, selleks pole kirikul kui institutusioonil suurt midagi teha, kuid seesama kirik kui kogudus jumalariigi osa juba endast kujutabki - on jumalariik siinsamas, meie elus.

Enamgi - jumalariik on tegelikult igal pool, kus kaks on koos nagu sama taevase Isa lapsed ja seeläbi nagu vennad (või õed). Ei midagi kauget, müstilist, hämarat, salapärast, kui vaid tunnistatakse oma Isa taevas ja elatakse vendluses oma venna/õega. Lihtne. Sõnades. Elus muuseas samuti lihtne, kui selleni oma vaimsel teel ollakse jõudnud.

Taevariigi kontseptsioon ja määratlus on antud tervikuna kõigis Jeesuse õpetustes, need õpetused avavad Taevariigi suhteid läbi tema esitatud paljude mõistujuttude. Otsesemalt läbi analoogiate, mis algavad tavaliselt sõnadega "Taevariik on xxx sanane..." , kuid kõige kontsentreeritumalt sellisena:

Mt 22: 35-40 :

Ja üks seadusetundja nende seast küsis teda kiusates: "Õpetaja, milline käsk Seaduses on suurim?"
Jeesus vastas talle: "Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega! See ongi suurim ja esimene käsk. Teine on selle sarnane: Armasta oma ligimest nagu iseennast! Neis kahes käsus on koos kogu Seadus ja Prohvetid."

#1143: Riho Saard - Re: Re:

Riho Saard arutleb radikaalpietistide liikumise kui millegi positiivse
üle „jumalariigi loomise” teel, võttes kahetsust ja optimismi sisaldava ohkega oma
mõttekäigu kokku:

„ Jumalariigi loomine on ebaõnnestunud, aga aade on jäänud.”

Millise jumala riigi loomine õigupoolest on ebaõnnestunud, austet Saard!?

Ahah, radikaalpietistide oma. Ahjah, Kingo oma kah, vist. Aaga miks piirduda nendega?

Labadistidki olid teel ummamuudu jumalariigi loomise poole. Ja weslyanistid. Ja metodistid.
Ja templistid. Ja haugeanistid. Ja böhmenistid. Ja harmoonikud. Ja katoliku
karismaatikud. Moraavlased … ja kes seal kõik veel olid. Seejuures seda kõike vaid
kui mainida pietismi, radikaalpietismi ja reformitud pietismi sfääride ümber
liikunud sõsarate-veljede ettevõtmisi.

Paarkümmend erinevat jumalariiki tuleb juba siit vabalt kokku. Ainuüksi ühest luterikirikust
väljakasvanud voolust. Lisagem anglikaanid ja katoolikud oma arvutute harudega.
Õigeusu. Jahwe koolkonna. Allahi omad, hinduismi miljoni jumala omad. Delfiusklike omad.

Saate aru ka, Saard ja Kingo, mida te "loomas" olete? Ise küsin, ise vastan - Absurdistani!

Siit on paslik tulla teoloogia kui teaduse küsimuse juurde.

Saard: „Teoloogia kui teadusditsipliin, selle vastavus teaduskriteeriumitele, selle
koht teadusmaailmas laiemalt ja kaasaarvatud koht ülikoolis (eriti veel
riiklikus), on muidugi täiesti omaette teema.”

Ilus, sügavuti minev teemapüstitus. Eelpool toodud „jumalariigi looomata” jäämise
juures kostnud ohe ei võimalda siiski uskuda, et teema arendus ise Saardi esituses sama sügavuti minemas
on.

„…aga aade on jäänud”

On, selles on küll Saardil täiega õigus – Absurdistani loomise aated ei kao kuhugi,
niikaua kuni kas või üks kirjaoskav inimeseloomgi Maa peal ringi tatsama on
jäänud:-)