Jumal õnnistagu ausameelset armastuse püüdlemist ja teostamist.
Hiljuti olid Pärnu linna seitsmeteistkümne kristliku koguduse juhid – 2004. aastal loodud Pärnu Vaimulike Ümarlaud – taas koos, et kuulata üksteise arvamusi linnale ja laiemaltki olulistes küsimustes, leida kiiresti muutuvas olustikus kristlike püsiväärtuste alusel koos tegutsemise võimalusi ja viise. Tuli juttu ka “Humanistliku kristluse manifestist”.
2004. aastal loodud ühenduses on erinevate denominatsioonide spekter väga lai, alates vabakogudustest ja lõpetades suurte traditsiooniliste kirikutega. Meil on küll erinevaid seisukohti ja vaateid, aga see ei ole tüliküsimus. Pigem oleme suunanud kogu jõu ühisosa leidmisele, mis on meid kohe algusest, 2004. aastast kuni siiani, edukalt teeninud. Me näeme vaadete ja tavade mitmekesisuses suurt rikkust, mida saab tarvitada Jumala auks ja inimeste kasuks.

Jeesus ütleb: Õndsad on rahutegijad, sest neid hüütakse Jumala lasteks. (Mt 5:9) Ärge keelake, sest kes ei ole meie vastu, see on meie poolt! (Lk 9:50)
Apostel Paulus soovitab: Usku, mis sul on, pea iseenese jaoks Jumala ees. Õnnis on see, kes enda üle kohut ei mõista selles, mis ta leiab õige olevat. (Rm 14:22)

Ümarlauas osalejad leidsid, et “Humanistliku kristluse manifesti” käsitlemisel esiletoodud mõtteid võiks jagada ka manifesti autorite ja avalikkusega. Järgnevalt anname lühikese kokkuvõte toimunud arutelust.

Kirik – ka oma mitmekesistes esinemisvormides, nagu muiste ja kaasajal – on alati sümboliseerinud Eesti rahva jaoks midagi püsivat ja kindlat. Selles, et agressiivse tolerantsuse (sallimatute sallivusekuulutajate) pealetung on maailmas muutumas järjest võimsamaks, ei ole meie kirikute jaoks midagi uut.
Ühiskonna edulood on alati viinud inimesed kaugemale Jumalast, ja Piibel on täis näiteid, kus kriisihetkedel suhe jälle taastub. Paraku on inimloomusega juba kord nii, et suur vabadus ei pruugi osutuda talle kõige tervislikumaks elukeskkonnaks.
Saame olla vaid tänulikud Jumalale, et seni on püsima jäänud meie suurkujude, haritlaste ja kindlameelsete kristlaste mõtte- ja vaimujõud, milles ei olnud kübetki võltsi, vaid ainult mõõtmatu vastutus ja sügav hool oma maa ja rahva tuleviku pärast.
Kas tahame seda kõike vahetada odava kuulsuse või ajamuutuste arvestamise vastu? Inimesed ei otsi kirikust alati uuendusi, vaid pigem stabiilsust ja kestvust.

Vaimulike ümarlaual osalejad leidsid, et manifesti ülesehitus sarnaneb petja kaupmehe tavaviguriga, kus hea ja ehtsa kauba sekka peidetakse väärtusetu või võltskaup, mida soovitakse ostjale kaela määrida. Pseudoväärtuste ning petliku reklaami üks lemmikvõtteid on pakkuda vaatajale-kuulajale usalduse tekitamiseks üldtunnustatud, usaldatavaid, kuid täpse määratluseta käibeväärtusi (sõnu) suures plaanis, väikses kirjas või segases sõnastuses lisatakse aga need punktid, mille puhul on lootust, et nende tegelikku tähendust ei märgata ja teise lepingupoole (või antud juhul manifestiga liitunute) arvelt saab lõigata omakasu.
Intellektuaalselt aus diskussioon eeldab põhimõistete sisu avamist ja diskussiooni piires määratletud sisu alusel püsimist.

Seepärast esitavad Pärnu Vaimulike Ümarlaua liikmed “Humanistliku kristluse manifesti” autoritele järgmised küsimused.

1) Millisel positsioonil teiste kristlaste ja kirikute suhtes manifesti autorid oma enesemääratluse alusel seisavad? Kas nende kutsumuseks on olla kõigi teiste Kristuse tunnistajate õpetaja, kohtumõistja, vastanduja?
2) Mida humanistlik kristluse esindajad peavad silmas mehe ja naisena loodud jumalanäolisuse ja temale erilise väärikuse andmise all? Mida see eriline väärikus sisaldab ning kas ja kuidas see iga inimese puhul väljendub?
3) Manifesti 6. punkt tekitas mitmeid küsimusi.

Esiteks: mida humanistlik kristlus mõistab kõigi inimeste võrdsuse (ja miks mitte lisada ka: vabaduse ning vendluse) all?

Teiseks: seksuaalse orientatsiooni või identiteedi osas.
Pärnu Vaimulike Ümarlauast osavõtjad paluvad manifesti autoritel avalikult selgitada, kuhu tõmmatakse piir tavapärasest erineva seksuaalse orientatsiooni õigeks mõistmisel. Kas see puudutab ainult homoseksuaalsust või ka teisi, tänapäeva teaduse poolt veel kindlalt väljaselgitamata algpõhjust omavaid seksuaalse kiindumuse vorme (näiteks sodoomia, pedofiilia).
Kas manifesti autorite hinnangul on erinevad (näiteks erineva seksuaalse sättumuse põhjal moodustuvad) vähemusrühmad ühiskondliku suhtumise ja kohtlemise jaoks võrdset olemisõigust omavad või seavad nad mõne neist rühmadest teiste suhtes eelisolukorda? Millistest argumentidest lähtuvalt?

Kolmandaks: Jumala Sõna ütleb, et Jumal lõi inimese meheks ja naiseks. Traditsioonilise arusaama kohaselt on seksuaalsus Jumala kingitus, mida tuleb tarvitada tänulikult vastutustundlikult ning mille koht on mehe ja naise abielus. Kas “Humanistliku kristluse manifesti” autorid ja kaasautorid peavad ka homoseksuaalse paari ühendust abieluks ning pooldavad taolise ühenduse kiriklikku õnnistamist või laulatamist?

Selguse huvides oleks manifesti autoritest kena, kui nad tõstaksid oma manifesti kuuendas punktis äramärgitud seksuaalse orientatsiooni või identiteedi eraldi punkti alla, et soovi korral oleks võimalik hääletada seda punkti eraldi.

Kristlastena on meile antud soovitus järgida põhitõde: patust inimest tuleb armastada, aga pattu vihata.

Jeesus on inimesi tingimusteta armastanud ja nad omaks võtnud, kuid Ta ei ole mitte igasugust käitumist heaks kiitnud. Ta nimetas asju nende õigete nimedega ja suurel määral ka seetõttu löödi Tema, kes Jumala ja Inimese Pojana väljendas tõde inimese tõelisest väärikusest, Tema loodud ja armastatud inimeste poolt risti. On väheusutav, et Jeesuse poolt halvaks nimetatu on aja jooksul hakanud Jumala mõõdupuu järgi väärima heaks nimetamist.
Kindlasti aga saavad kõik inimesed, kes kahetsevad tehtud kurja ning soovivad pöörduda ja meelt parandada, tänapäevalgi loota Jumala armule ja halastusele ning usaldada end lapsena oma armastava Isa kätte. Kristlastena, Kristuse kirikuna, oleme kutsutud just seda sõnumit kuulutama, et kõik inimesed pääseksid ja tuleksid tõe tundmisele (1Tm 2:4).

Teid kõiki õnnistades!
Pärnu Vaimulike Ümarlaud

#1192: Pärnu Vaimulike Ümarlaud - Pärnu Vaimulike Ümarlaua avalik kiri humanistliku kristluse manifesti autoritele.

Seesinane avalik kiri on hea. Jääb üle vaid oodata konkreetseid vastuseid esitatud küsimustele.

Tsiteerin: Vaimulike ümarlaual osalejad leidsid, et manifesti ülesehitus sarnaneb petja kaupmehe tavaviguriga, kus hea ja ehtsa kauba sekka peidetakse väärtusetu või võltskaup, mida soovitakse ostjale kaela määrida.

Ja mida mina teile rääkisin lõpnud rotist tordi sees?

#1192: Pärnu Vaimulike Ümarlaud - Pärnu Vaimulike Ümarlaua avalik kiri humanistliku kristluse manifesti autoritele.

Austatud Pärnu linna vaimulikud!

Täname Teid kirja eest, milles jagate Humanistliku kristluse manifesti käsitlemisel esile toodud mõtteid. Me oleme rõõmsad, et olete meie üleskutset järgides astunud pika sammu sisulise dialoogi tekkimise poole. See on suur edasiminek võrreldes esimeste vastustega manifestile, mis suurel määral piirdusid isiklike rünnakute ja soovitustega manifestist loobuda. Kindlasti ei arva me end kuuluvat sallimatute sallivusekuulutajate hulka, vaid tahame olla võimalikult sallivad ka sallivusehirmus elavate inimeste suhtes.

Me oleme Teiega ühel meelel selles, et vabadus ei pruugi alati osutuda inimesele kõige tervislikumaks elukeskkonnaks. Inimese loomisele järgnes pattulangus, mis sai võimalikuks üksnes inimesele antud vabaduse tõttu.  Inimene on patune, tema suhe oma Loojaga pole selline, nagu see võiks olla ja peaks olema. Kui poleks pattu, poleks mõtet rääkida ka sellest vabanemisest ehk lunastusest. Küsimus patust on seotud küsimusega, mis on käsk. Me ei arva, et käsud kristlastele ei kehti. Me küsime, millised neist väljendavad igavesti kehtivat Jumala tahet ja on siduvad veel nüüd ja meilegi, millised on aga mõistetavad vaid oma ajastu ja kultuuri ning muistse ühiskonnakorralduse taustal.

Me ühineme Teie tänuga Jumalale, et Eestis on püsima jäänud haritlastest ja kindlameelsetest kristlastest suurkujude mõtte- ja vaimujõud. Tahame nende siiruse ja vastutustunde eeskujul kanda hoolt oma maa ja rahva tuleviku eest, vahetamata seda odava kuulsuse või ajamuutuste arvestamise vastu. Oleme veendunud, et inimesed ei otsi kirikust alati uuendusi, vaid pigem stabiilsust ja kestvust. Uuendused kirikus ja ühiskonnas ei tähenda meie jaoks vana maha lõhkumist ja vanale vastandumist. Uueneda saab ka traditsiooni sees, seda jätkates ja rikastades. Selleks vajame intellektuaalselt ausat diskussiooni, mis eeldab ristiusu põhimõistete sisu avamist ja diskussiooni piires määratletud mõistete juures püsimist.

Me usume, et Jeesus on armastanud ja omaks võtnud inimesi tingimusteta ega ole heaks kiitnud igasugust käitumist. Jumal ja Inimese Poeg, kes ilmutas tõde inimese tõelisest väärikusest ja nimetas asju nende õigete nimedega, löödi risti Tema loodud inimeste poolt, keda Ta armastas. Jeesuse poolt halvaks nimetatu ei ole aja jooksul hakanud väärima heaks nimetamist. Kõik inimesed, kes kahetsevad tehtud kurja ning soovivad pöörduda ja meelt parandada, saavad aga tänapäevalgi loota Jumala armule ja halastusele ning usaldada end lapsena oma armastava Isa kätte. Kristlastena ja Kristuse kirikuna oleme kutsutud seda kuulutama, et kõik inimesed pääseksid ja tuleksid tõe tundmisele (1Tm 2:4).

Ristiusu põhisõnum, rõõmusõnum inimkonna lunastamisest Kristuse poolt, on jäänud läbi aegade samaks, nagu ka inimese bioloogiline olemus. Inimene on bioloogiline, ühiskondlik ja kultuuriline olend. Kristluse põhisõnumit on erinevatel aegadel ja kohtades, ühiskonna ja kultuuri kontekstist olenevalt, väga erinevalt väljendatud ja mõtestatud. Ajaloos on muutunud ja teisenenud kõik need küsimused, mis lähevad põhisõnumist kaugemale - nii kiriku organisatsioon ja jumalateenistuse kord kui ka paljude teoloogiliste mõistete sisu. Oleme veendunud, et ristiusu tõde ei tohi rajada ajaloos, ühiskonnas ja kristluses toimunud muutuste eitamisele. Seda on võimalik teha vaid intellektuaalsest aususest loobumise hinnaga.

Meie positsioon teiste kristlaste ja kirikute suhtes pole enese määratlemises teiste õpetaja, kohtumõistja ning vastandujana, vaid koos teistega õppijana, armu kuulutajana ning vastutuse jagajana. Me tahame jagada oma arvamusi, juhtides tähelepanu meid kõiki puudutavatele probleemidele kõigi kristlaste ning kirikute huvides.

Meie arvates ei seisne inimese jumalanäolisus primaarselt soolisuses. Inimese eriline väärikus kätkeb kogu loodu lunastuses inimese lunastamise kaudu Kristuses. Iga inimese puhul väljendub see vastutuses kogu loodu ees ja vabaduses vastu võtta Jumala armastus, mis on ilmunud Jeesuses Kristuses (Jh 3,16; Rm 8,19). Kõik inimesed vastutavad võrdselt Jumala ees ja on vabad võtma vastu lunastust Kristuses.

Me ütleme selgituseks inimese seksuaalsuse kohta, et manifest ei tegele ühegi seksuaalse orientatsiooni õigeks mõistmisega, vaid kutsub kõiki osapooli üksteist respekteerivale diskussioonile. Eriarvamused seksuaalsuse küsimustes ei õigusta vihakõnet kellegi vastu ega mitte kellegi tõrjumist. Piiride tõmbamine seksuaalsuse küsimustes on keeruline nii erinevate teaduslike seisukohtade kui erinevate piiblitõlgenduste tõttu. Me taotleme neis küsimustes avatust, intellektuaalset ausust ja palvemeelset vastutustunnet diskussioonis osalemisel. Seksuaalvahekorda alaealisega peame kuriteoks. Suhtumises samasooliste abieludesse on manifesti autorid üksteist respekteerides eriarvamustel. Igasugune abielu on eelkõige juriidiline leping ja kirikliku õnnistamise või laulatamise üle arutleda on põhjust vaid siis, kui leping on sõlmitud. Praegune Eesti seadusandlus seda ei võimalda.

Me ei sea ühtki vähemusrühma eelisolukorda. Nii ühiskonnal kui kirikutel on õigus määratleda oma suhtumine neisse rühmadesse ja oma elu korraldada vastavalt sellele. Me arvame, et selliseid otsuseid tuleb langetada vastutustundlikult ja arvestades nende inimväärikusega, kelle suhtes otsuseid langetatakse. Süsteemi (ka kirikut) ja inimesi ei või vastandada. Süsteem koosneb inimestest.

Me ei kutsu hääletama ühegi manifesti teesi või selle osa üle. Me soovime, et inimesed avalikult arutlevad ja väljendavad oma arvamusi kõigis esile toodud küsimustes, piirdumata vaid seni kõige rohkem tähelepanu äratanud teemadega.

Meie liikumise eesmärk on diskussiooni arendamine kiriku rolli, ülesannete ja võimaluste üle tänapäeva ühiskonnas, muutuste vajaduse tunnistamine ning kiriku ja ühiskonna dialoogi elavdamine. Me soovime võimalikult paljude inimeste ja huvigruppide osalemist diskussioonides ning tahame Piiblit ja ristiusu põhitõdesid intellektuaalselt ausalt tutvustada võimalikult paljudele inimestele nii kirikutes kui ühiskonnas.

Teiega Kristuses,

Humanistliku kristluse manifesti autorid