Jumal õnnistagu ausameelset armastuse püüdlemist ja teostamist.
Hiljuti olid Pärnu linna seitsmeteistkümne kristliku koguduse juhid – 2004. aastal loodud Pärnu Vaimulike Ümarlaud – taas koos, et kuulata üksteise arvamusi linnale ja laiemaltki olulistes küsimustes, leida kiiresti muutuvas olustikus kristlike püsiväärtuste alusel koos tegutsemise võimalusi ja viise. Tuli juttu ka “Humanistliku kristluse manifestist”.
2004. aastal loodud ühenduses on erinevate denominatsioonide spekter väga lai, alates vabakogudustest ja lõpetades suurte traditsiooniliste kirikutega. Meil on küll erinevaid seisukohti ja vaateid, aga see ei ole tüliküsimus. Pigem oleme suunanud kogu jõu ühisosa leidmisele, mis on meid kohe algusest, 2004. aastast kuni siiani, edukalt teeninud. Me näeme vaadete ja tavade mitmekesisuses suurt rikkust, mida saab tarvitada Jumala auks ja inimeste kasuks.
Jeesus ütleb: Õndsad on rahutegijad, sest neid hüütakse Jumala lasteks. (Mt 5:9) Ärge keelake, sest kes ei ole meie vastu, see on meie poolt! (Lk 9:50)
Apostel Paulus soovitab: Usku, mis sul on, pea iseenese jaoks Jumala ees. Õnnis on see, kes enda üle kohut ei mõista selles, mis ta leiab õige olevat. (Rm 14:22)
Ümarlauas osalejad leidsid, et “Humanistliku kristluse manifesti” käsitlemisel esiletoodud mõtteid võiks jagada ka manifesti autorite ja avalikkusega. Järgnevalt anname lühikese kokkuvõte toimunud arutelust.
Kirik – ka oma mitmekesistes esinemisvormides, nagu muiste ja kaasajal – on alati sümboliseerinud Eesti rahva jaoks midagi püsivat ja kindlat. Selles, et agressiivse tolerantsuse (sallimatute sallivusekuulutajate) pealetung on maailmas muutumas järjest võimsamaks, ei ole meie kirikute jaoks midagi uut.
Ühiskonna edulood on alati viinud inimesed kaugemale Jumalast, ja Piibel on täis näiteid, kus kriisihetkedel suhe jälle taastub. Paraku on inimloomusega juba kord nii, et suur vabadus ei pruugi osutuda talle kõige tervislikumaks elukeskkonnaks.
Saame olla vaid tänulikud Jumalale, et seni on püsima jäänud meie suurkujude, haritlaste ja kindlameelsete kristlaste mõtte- ja vaimujõud, milles ei olnud kübetki võltsi, vaid ainult mõõtmatu vastutus ja sügav hool oma maa ja rahva tuleviku pärast.
Kas tahame seda kõike vahetada odava kuulsuse või ajamuutuste arvestamise vastu? Inimesed ei otsi kirikust alati uuendusi, vaid pigem stabiilsust ja kestvust.
Vaimulike ümarlaual osalejad leidsid, et manifesti ülesehitus sarnaneb petja kaupmehe tavaviguriga, kus hea ja ehtsa kauba sekka peidetakse väärtusetu või võltskaup, mida soovitakse ostjale kaela määrida. Pseudoväärtuste ning petliku reklaami üks lemmikvõtteid on pakkuda vaatajale-kuulajale usalduse tekitamiseks üldtunnustatud, usaldatavaid, kuid täpse määratluseta käibeväärtusi (sõnu) suures plaanis, väikses kirjas või segases sõnastuses lisatakse aga need punktid, mille puhul on lootust, et nende tegelikku tähendust ei märgata ja teise lepingupoole (või antud juhul manifestiga liitunute) arvelt saab lõigata omakasu.
Intellektuaalselt aus diskussioon eeldab põhimõistete sisu avamist ja diskussiooni piires määratletud sisu alusel püsimist.
Seepärast esitavad Pärnu Vaimulike Ümarlaua liikmed “Humanistliku kristluse manifesti” autoritele järgmised küsimused.
1) Millisel positsioonil teiste kristlaste ja kirikute suhtes manifesti autorid oma enesemääratluse alusel seisavad? Kas nende kutsumuseks on olla kõigi teiste Kristuse tunnistajate õpetaja, kohtumõistja, vastanduja?
2) Mida humanistlik kristluse esindajad peavad silmas mehe ja naisena loodud jumalanäolisuse ja temale erilise väärikuse andmise all? Mida see eriline väärikus sisaldab ning kas ja kuidas see iga inimese puhul väljendub?
3) Manifesti 6. punkt tekitas mitmeid küsimusi.
Esiteks: mida humanistlik kristlus mõistab kõigi inimeste võrdsuse (ja miks mitte lisada ka: vabaduse ning vendluse) all?
Teiseks: seksuaalse orientatsiooni või identiteedi osas.
Pärnu Vaimulike Ümarlauast osavõtjad paluvad manifesti autoritel avalikult selgitada, kuhu tõmmatakse piir tavapärasest erineva seksuaalse orientatsiooni õigeks mõistmisel. Kas see puudutab ainult homoseksuaalsust või ka teisi, tänapäeva teaduse poolt veel kindlalt väljaselgitamata algpõhjust omavaid seksuaalse kiindumuse vorme (näiteks sodoomia, pedofiilia).
Kas manifesti autorite hinnangul on erinevad (näiteks erineva seksuaalse sättumuse põhjal moodustuvad) vähemusrühmad ühiskondliku suhtumise ja kohtlemise jaoks võrdset olemisõigust omavad või seavad nad mõne neist rühmadest teiste suhtes eelisolukorda? Millistest argumentidest lähtuvalt?
Kolmandaks: Jumala Sõna ütleb, et Jumal lõi inimese meheks ja naiseks. Traditsioonilise arusaama kohaselt on seksuaalsus Jumala kingitus, mida tuleb tarvitada tänulikult vastutustundlikult ning mille koht on mehe ja naise abielus. Kas “Humanistliku kristluse manifesti” autorid ja kaasautorid peavad ka homoseksuaalse paari ühendust abieluks ning pooldavad taolise ühenduse kiriklikku õnnistamist või laulatamist?
Selguse huvides oleks manifesti autoritest kena, kui nad tõstaksid oma manifesti kuuendas punktis äramärgitud seksuaalse orientatsiooni või identiteedi eraldi punkti alla, et soovi korral oleks võimalik hääletada seda punkti eraldi.
Kristlastena on meile antud soovitus järgida põhitõde: patust inimest tuleb armastada, aga pattu vihata.
Jeesus on inimesi tingimusteta armastanud ja nad omaks võtnud, kuid Ta ei ole mitte igasugust käitumist heaks kiitnud. Ta nimetas asju nende õigete nimedega ja suurel määral ka seetõttu löödi Tema, kes Jumala ja Inimese Pojana väljendas tõde inimese tõelisest väärikusest, Tema loodud ja armastatud inimeste poolt risti. On väheusutav, et Jeesuse poolt halvaks nimetatu on aja jooksul hakanud Jumala mõõdupuu järgi väärima heaks nimetamist.
Kindlasti aga saavad kõik inimesed, kes kahetsevad tehtud kurja ning soovivad pöörduda ja meelt parandada, tänapäevalgi loota Jumala armule ja halastusele ning usaldada end lapsena oma armastava Isa kätte. Kristlastena, Kristuse kirikuna, oleme kutsutud just seda sõnumit kuulutama, et kõik inimesed pääseksid ja tuleksid tõe tundmisele (1Tm 2:4).
Teid kõiki õnnistades!
Pärnu Vaimulike Ümarlaud