Jaan Lahe: Tere!
Püüan ikka küsimustele jõudumööda vastata. Aeg, mil saan siin kommentaariumis olla, on lihtsalt ülimalt piiratud ja kuigi ma tõesti soovin dialoogi, olen ma seda meelt, et see kommentaarium pole selleks kõige parem paik. Ja mul on ka ebameeldiv võtta sõna kommentaariumis, kus inimesed üksteist sõimavad ja oma isiklikke arveid klaarivad. Eeldan täiskasvanud inimestelt siiski mingit käitumiskultuuri. Alustan siis taas esimesest küsimusest, mis on humanistlik kristlus. Arutasime kolleegidega alternatiive sellele mõistele ja leidsime, et üks võiks olla kristlik humanism. Aga siis oleks rõhk humanismil, meil on rõhk kristlusel - see on primaarne. Ja humanistlik kristlus on selline kristluse vorm, mis väärtustab inimest kui isiksust, mõtestades inimese väärtust kristlikult (jumalanäolisus, Jumala inimesekssaamine inimeste pärast, Jeesuse ristisurm inimeste pärast). Olen seda meelt, et humanism ja kristlus pole olemuslikult vastandid - vaid teatud ristiusukäsitlused vastandavad neid ja selliseid me vastustame. Rääkisin sellest viimases Kiriku elu saates ja kirjutasin Eesti Kirikus oma arvamusloos. Ajalooliselt peituvad õhtumaise humanismi juured suuresti kristluses.

#992: -  

 J. Lahe: "Ja humanistlik kristlus on selline kristluse vorm, mis väärtustab inimest kui isiksust, mõtestades inimese väärtust kristlikult (jumalanäolisus, Jumala inimesekssaamine inimeste pärast, Jeesuse ristisurm inimeste pärast)."

Selge jutt! Sellisel juhul ei ole JL versioonis ju humanistlikult kristlusel ja kristlusel mitte mingit vahet! Humanistlik on kõigest sünonüümne sõnakõlks, millel puudub erisisu.

J. Lahe: "teatud ristiusukäsitlused vastandavad neid"

Mitte ainult "teatud ristiusukäsitlused", vaid üldiselt mõistetakse humanismi ja kristlust olemuslikult eri vundamendil olevate mõtteviisidega. Kindlasti saab ja võib rõhutada nt. Hitleri sarnasust Kristusega (kaks silma-nina-suu, märtrisurm jne) nagu ka Lutsiferi sarnasust Jumalaga (vaimolendid, targad, võimsad jne jne). Kammoon! Me ei ole idioodid, teadvustamaks, et humanismi juured on kristluses ja nende vahel on palju sarnast.Mitte ainult "teatud ristiusukäsitlused", vaid ka humanistid ise vastandavad neid. Räägi, J. Lahe, oma humanismidefinitsioon teise targa inimese R. Saardiga läbi, leppige omavahel kokku ja siis tulge tagasi juba kooskõlastatud definitsiooniga. Seni ajate kumbki ise juttu.

Kogu eelnev J. Lahe jutt kristluse humanistlikkusest ja justkui selle rehabiliteerimise vajadusest, selle nimel Manifestiga risitirahva üksmeelt lõhkudes, - selle peale ei oska nutta ega naerda. Teoloogia doktor(!) räägib seda!