#992: -  

 J. Lahe: "Ja humanistlik kristlus on selline kristluse vorm, mis väärtustab inimest kui isiksust, mõtestades inimese väärtust kristlikult (jumalanäolisus, Jumala inimesekssaamine inimeste pärast, Jeesuse ristisurm inimeste pärast)."

Selge jutt! Sellisel juhul ei ole JL versioonis ju humanistlikult kristlusel ja kristlusel mitte mingit vahet! Humanistlik on kõigest sünonüümne sõnakõlks, millel puudub erisisu.

J. Lahe: "teatud ristiusukäsitlused vastandavad neid"

Mitte ainult "teatud ristiusukäsitlused", vaid üldiselt mõistetakse humanismi ja kristlust olemuslikult eri vundamendil olevate mõtteviisidega. Kindlasti saab ja võib rõhutada nt. Hitleri sarnasust Kristusega (kaks silma-nina-suu, märtrisurm jne) nagu ka Lutsiferi sarnasust Jumalaga (vaimolendid, targad, võimsad jne jne). Kammoon! Me ei ole idioodid, teadvustamaks, et humanismi juured on kristluses ja nende vahel on palju sarnast.Mitte ainult "teatud ristiusukäsitlused", vaid ka humanistid ise vastandavad neid. Räägi, J. Lahe, oma humanismidefinitsioon teise targa inimese R. Saardiga läbi, leppige omavahel kokku ja siis tulge tagasi juba kooskõlastatud definitsiooniga. Seni ajate kumbki ise juttu.

Kogu eelnev J. Lahe jutt kristluse humanistlikkusest ja justkui selle rehabiliteerimise vajadusest, selle nimel Manifestiga risitirahva üksmeelt lõhkudes, - selle peale ei oska nutta ega naerda. Teoloogia doktor(!) räägib seda!

#993: - Re:

"Selge jutt! Sellisel juhul ei ole JL versioonis ju humanistlikult kristlusel ja kristlusel mitte mingit vahet! Humanistlik on kõigest sünonüümne sõnakõlks, millel puudub erisisu."

Jah, teoreetiliselt see võib enam-vähem tõesti nii olla. Praktikas aga on ilmnenud, et paljud manifesti toetajad ei ole oma suhetes kiriku või vaimulikega sellist inimlikkust kogenud, kuigi see peaks olema ristiusule eriomane. Sellest tulenebki vajadus seda sõna eriliselt rõhutada.