H.Runnel toob kogumikus Uku Masingust "Pessimismi põhjendus" lk. 299 sellise lõigu artiklis "Agnostitsisti leiba", milles ma seda lõiku lugedes ikka jälle näen just luterlusele tulevikku, kuigi see lõik on pisut teise teema kohaselt, aga siiski toon:
"Sedasama nähtust aga võiks vaadelda kuradi küljeltki. Siis on tulemus väga kõle. Saatan on olnud üle ootuste kaval. Kartes inimeste tarkusest enesele ohtu, ta on õpetanud inimlastele oma prohvetite ning apostlite abiga, et Jumalale pole midagi nii meelevastane kui inimese püüd minna targemaks."

Eraldi tõstan nüüd esile selle arutelu kohaselt, mida siin nii maha püütakse tampida: "Ihu ja hinge hädade eest Jumal kaitsevat, aga inimese vaim olevat Jumala vaimu vastu ning kuratlik mingil moel!"

Miks tõin selle tsitaadi? Põhjendan nii: jutluse ajal kirikusse mina ka ei taha minna. Jutlus - ehk mõne erandiga - on süüdistus iseeneses. Mitte toetusavaldus Jumala vaimule ja hinge püsivuse tulevikule. Seega kurat ongi saavutanud ühe oma eesmärkidest: tulemus on kõle - kirik on tühi.

#399: tundmatux - avatus ennekõike... 

 Kui me tahame ainult seda, mis kõrvale  sulnis, silmale ilus ja suulaele magus, siis  keeldume nägemast olemasolevat räppa, kurjust ja pattu.

Muide, ka endas.

Siis peamegi ennast peaaegu  heaks. Aga ütles Jeesuski, et hea on ainult üks - Jumal. Isegi mitte Tema ei võtnud endale selle omaduse kinnitust.  Meie oleme valmis võtma.

Kui tulete jutlust kuulama protestimeeleolus (mida nad nüüd jälle mulle kriitilist ütlevad), siis ei suuda te keskenduda kõneldavale ega seda ka õigesti vastu võtta. Oleks tarvis olla eelarvamusteta tühi anum.