#202: Lea Altnurme - Re: Re: Re: Numbreid Lea Altnurmele

Küsimus on, kas ja milliseid tulemusi kiriku kui terviku jaoks loodetakse oma õiguste eest võitlemisega saavutada?

Kas propagandasõda ilmaliku meedia kanaleis aitas kirikule sensitiivsete teemade arutamisele kaasa, - mida Manifestiga (vähemalt sõnades) taotleti, või pigem pärssis seda?

Olete rahul, et enne veel kui dokument EKN-i jõudis, said kõik kõrvalised selle kätte ja hakkasid Kalikova sarnasteks ekspertideks? Või hoopis kahetsete seda kui viga?

Mida te õieti oma sammuga tahtsite ja tahate: kas (propaganda)sõda avalikkuse püünel, kus tulemuse väljahõikamine läheb kalikovade kätte, või siirast avatud lugupidavas toonis dispuuti proffide seltskonnas? Kumba siis?

Aga palun ära tule rääkima, et Lahe on veel vähe võimalust ja meediaruumi saanud oma vaadete propageerimiseks. Tema?! Kellest kui vaat' et meedia lemmiktegelasest ja ta võimalusest võivad tavavaimulikud ainult unistada. Seda kummalisem on tema koostatud Manifestis kaeblemine, et temasugune ei saa kirikus sõna. Püha müristus, kes siis veel?

Need numbrid ei ole seotud kuidagi probleemiga, kes ja kui palju saab realiseerida õigust avaldada oma arvamust. Mitte sellest ei olnud jutt. Vaid sellest, mis juhtub kirikuliikmetega siis, kui liberaalsed uuendused peaksid EELK-s õnnestuma. Postimehe gallup peaks olema vägagi kõnekas. Aus oleks seda tunnistada.

#209: Sohvi - Muidugi on õigus!

Paar sõna Sohvile, kes ka juba eelpool puudutas kirikute langetatud otsuste ja  kõrgharidusega spetsialistide rakendadamise momenti. Ajalukku, eriti veel kaugesse, ei tahaks minna. Mainides vaid siin vana konsiliaristide ja papalistide vastasseisu, eriti 15. sajandil. Paavstitooli skisma pidid suures osas lahendama just ülikooliteoloogid. Aga las see jääda, see siin pole loengu pidamise koht.

Kirikutel on muidugi omad autoriteetsed, õpetusega tegelevad kogud, olgu siis näiteks toodud Saksa luterliku kiriku Theologischer Ausschuss või anglikaanide Lambeth Conference. Aga neisse on koondunud kõrgharidusega (dr.theol) vaimulikud, mitte aga piiblikoolides või kaugõppes iseõppimise teel peamiselt harduskirjandust lugenud tegelased. Teiste kirikute praktika puhul on  peapiiskopid, piiskopid üldjuhul doktorikraadiga vaimulikud. Pärastsõjaaegses Eestiski, kui okupatsiooni tingimustes alustas tööd ja tegevust Usuteaduse Kõrgem Katsekomisjon (Usuteaduse Instituut) seati eesmärgiks, et peapiiskopid ja konsistooriumi liikmed oleks doktorikraadiga, praostid vähemalt magistrikraadiga. Kui mitu dr.theol kraadiga isikut on tänase EELK kirikuvalitsuses, mitu mag.theol kraadiga isikut on praostide hulgas?