EESTI LAHKUMINE EUROOPA LIIDUST ESTEXIT!

Selles aitab meid kindlasti suurem teadlikkus sellest, mis meid ühendab ja siinkohal ei pea ma silmas ühist minevikku, vaid pigem tänases elavaid ühiseid vajadusi ja soove. Esmalt tuleks meil tasakaalustada oma suhe minevikuga, takerdumata draamadesse, andestamatusesse või nostalgiasse. Ning seejärel leida mingigi ühine kõigile mõistetav siht, mis oleks igaühele tunnetatav.

Elu juhtub täna ja sellest annavad meile aimu meie tunded, mis teatavad meile, kuidas läheb meie põhivajadustel. Kindlasti ei tohiks see olla abstraktne viie rikkama riigi hulka saamine või mingisse järgnevasse rahvusvahelisse organisatsiooni või liitu astumine. Meid ei aita see, kui võrdleme end teistega. Meie heaolu ja toimetuleku tähendust ei saa omistada meile keegi teine väljastpoolt. Heaolu ja rahulolu on midagi, mille indikaatoriks on igaüks meist: me kas tunneme, et kõik on hästi või ei tunne, me kas naeratame ja oleme rõõmsad või hoopis kurvad ja muserdatud. Selleks ei ole vaja nn professionaalset poliitikut, et tunda ära, mis on jätkusuutlik ja mis mitte.

Senine oma riikluse kogemus peaks olema küllalt tõestanud, et nn müüt professionaalsest poliitikust ei taga praktiliselt mingisugust heaolu, pigem on see küllalt suur kulu meie ühisest kassast. Vana-Kreekas, kust demokraatia on alguse saanud, käsitleti iga indiviidi ehk kodanikku kui sünnipäralt poliitilist olendit. Mis tähendab, et ta on võimeline ära tundma, mis on talle ja teistele hea ja mis mitte. Ei ole olemas rumalaid inimesi, on lihtsalt kiirustamine ja kannatamatus, mis ei võimalda üksteist ära kuulata ja piisavalt selgitusi anda mõistete ja arusaamade ühtlustamiseks, et igaüks, kellesse asi puutub, oleks võimeline ära tundma, milline on parim valik.

Paljud asjad nn ühisasja ajamisel on keerukad nii keelelt kui ka korralduselt peamiselt seetõttu, et säilitada selle keerukuse valdajate vajalikkus ja positsioon ning õigustada nende hüvesid. See juhtub väga kergelt, kuna me ei usalda üksteist ja ei usu tegelikult veel, et suudame milleski kokku leppida ja ühistel alustel toimida ning ühiselt seatud mängureeglitest ka ühtmoodi kinni pidada. Kuigi ühisele jagatud kokkuleppele jõudmine on aeganõudev, on kiirustamise ja teiste eest otsustamise sotsiaalne hind väga kõrge. Nimelt, selliselt tehtud otsuste iga ei ole väga pikk, sest alati on neid, kellega on jäetud läbi rääkimata ja arvestamata. Nii on esindusdemokraatliku elukorraldusse sisse kirjutatud konflikt, mis sellisel kujul ei loo üldist heaolu, vaid pigem igaüks iseenda eest, konkurentsi ja hundikarja ühiskonda, kus keegi ei tunne end päris turvaliselt ja hästi.

Me oleme olemas peamiselt tänu armastusele

Miks? Peamiselt seetõttu, et inimliigi esindajana oleme loomult keskkonnast sõltuvad nn kahejalgsed sotsiaalsed olendid. Me sünnime enamikust planeedil elunevatest teistest olenditest abitumana ning oleme jätkusuutlikud ja jääme esmasel eluperioodil ellu peamiselt ja ainult tänu teiste meist siin varem olijate hoolivusele, heatahtlikkusele ja ennastsalgavusele. Me kutsume neid meie hulgast emadeks ja tihti võib nimetada neid ka isadeks, aga seda kahjuks mitte väga tihti.

Sa loed siin täna seda kirjutist tänu sellele, et su ema on sind armastanud ja sinust hoolinud nii hästi, kui ta oskas, siis kui olid kõige abitum, sinu esimestel eluaastatel. Enamasti on see üks kõige suuremaid armastuse ja hoolivuse väljendusi. Me võtame ema rolli väga enesestmõistetavana, kunagi küsimata, mida see ühele noorele naisele tähendab. Lisaks sellele, et see on kindlasti tema elus üks kõige emotsionaalseimaid seoseid, paneb lapse ootus ja sünd ema silmitsi hulga erinevate väljakutsetega.

Lapse vajadused võtavad ära enamuse tähelepanu ruumist, mis enne oli orienteeritud isiklike vajaduste rahuldamisele. Nii tuleb naisel leida uus tasakaal ka oma isiklike vajaduste rahuldamiseks. Oma senise eluviisi ja toimimisviisi muutus on suurim väljakutse, mida kõrvaltvaatajad tihti ei mõista. Lapse sünd paneb proovile ka mehe ja naise vahelise suhte, sest see aeg, mis enne veedeti üksteise vajadustele keskendudes on nüüd keskendunud lapse vajadustele. Juhul kui naisel on kõrval teda toetav mees, kes annab samavõrd hoolivalt lapse vajaduste rahuldamiseks oma aega ja tähelepanu, et ema saaks aega ka oma vajaduste eest hoolitsemiseks, siis on see kahtlemata kergem. Peamiselt selle eelpool kirjeldatu tõttu võib öelda, et inimfenomeni esmase jätkusuutlikkuse kandjaks on ema armastus ja hoolitsus ning me oleme olemas tänu sellistele isetust nõudvatele armastuse ja hoolivuse tegudele.

Miks on see oluline? Peamiselt selle tõttu, et perekond on inimühiskonna esmane kandev institutsioon. Aga see, kuidas on perekonna kui institutsiooni tervis ja heaolu tagatud, sõltub ka sellest, kuidas läheb ühiskonnal laiemalt. Sellisel viisil saavad alguse ja kasvavad ühiskonda sisse kõik sotsiaalsed toimijad ehk kodanikud, omandades selleks vajalikud ühiskonna ja kultuuri seosed.

Laiendatud tervise käsitlus

Meie ja meie järglaste heaolu, vabadus ja turvalisus sõltub sellest, milline on nii meie sotsiaalse- kui ka looduskeskkonna tervis. On väga lühinägelik käsitleda oma heaolu ja tervist vaid enese keha ja isiklike saavutuste piires. Igaühe tervis on otseselt tulenev sellest, kuidas läheb teistel, kuidas läheb loodusel meie ümber. Sellest, kui suur on usaldus inimeste vahel, keda kohtame, milline on meie võime teha koostööd. Kas meie looduseks nimetatav elukeskkond võimaldab rahuldada meie põhivajadusi või tuleb meil end hoopis kaitsta kahjulike keskkonnamõjude eest, mis on omakorda tingitud inimfaktori mõjust?

Viimastel aastatel aina enam on ka akadeemilises maailmas tervisest rääkides tekkinud sellest arusaam kui holistilisest fenomenist, kus kõik on kõigega seotud ning üksikisiku heaolu, tervis ehk terviklikkus ja harmoonia on käsitletav märksa laiema keskkondliku fenomenina. Mõned kuud tagasi õnnestus mul viibida ühises vestlusringis ühe Lõuna-Ameerika Amazonase vihmametsast pärit loodusrahva vanema ja ravitsejaga, kes tõi esile midagi küllalt olulist just antud teema seisukohast. Ta ütles, et kui üks meie perekonnast on haige, siis on kõik haiged, sest tema haigus mõjutab meid kõiki ühel või teisel viisil.

Nii on meie psühholoogiline ja sotsiaalne tervis seotud sellega, kui keeruline või lihtne on meil rahuldada oma põhivajadusi, milleks on värske õhk ja puhas toit, riided kehatemperatuuri stabiliseerimiseks ja sotsiaalseks kommunikatsiooniks ning meile turvalisust ja taastumist võimaldav kodu olemasolu. Neile järgnevad kõikvõimalikud muud vahendid ja ressursid, nii sotsiaalsed kui ka keskkondlikud, mis võimaldavad rahuldada erinevaid indiviidile ja grupile omaseid vajadusi. Näiteks vajadust liikuda, vajadust väljendada üksteisele oma kogemusi ja üksteiselt õppida ehk informatsioonivajadust keskkonnas orienteerumiseks ning valikute tegemiseks, vajadust tähistada seda, mis on õnnestunud ja lisaks tegeleda loominguga, olulisena ja ilusana tajutava väljendamiseks jne. Ärimees Alar Tamming tõiRestart Eesti raames toimunud avalikul loengul rahast ja naftatipust rääkides esile, et majanduslik tegevus peaks lähtuma ressurssidest, mitte majandusliku kasvu näitajatest. Mitte majanduslik kasv ei taga meile heaolu, vaid vajalike ressursside olemasolu oma vajaduste katmiseks.

Keegi ei soovi ilmselt elada koosluses, kus puudub ühtne jagatud visioon sellest, kuhu me teel oleme ning keskkonnas, kus enese väärtuse õigustamise peamise vahendina kasutatakse teiste alandamist. Me ju katsume ikka olla nende hulgas, kus selgem siht ja sõbralikud suhted. Seal, kus kogeme olevat enese kingituse ja kus teised on meile kingituseks. Kus kogeme end mõistetuna ja tunneme, et hoolitakse ühtaegu nii iseendast kui ka teistest. Kus inimestel on rohkem teadlikkust teha nii, et teistel on hea, sest siis on ka iseendal hea.

Need on tihti väga lihtsad ja väikesed asjad, mida saame üksteise heaks teha, olles üksteisele avatud. Muidugi on igaühe jaoks just täna võimalus astuda esimene samm. Paradoks on, et see võimalus on meil vaid täna, sest mõeldes midagi teha homme, saad sa seda reaalselt teha alles siis, kui saabub homme, mida koged kui tänast. Sest mida iganes me unistame, saab see võimalikuks vaid tänu sellele, et teeme selle heaks midagi täna. Kuristik, mis lahutab meid meie unistustest, on meie teod.

Märksõnadeks kohtumisel olid: haldus- ja tervishoiureformid, sündimus, emigreerumine ja perekonnakriis. Vajalikuks muutuseks inimeste maailmapildis peab Arrak elukeskkonna väärtustamist üle materiaalsete rikkuste.

Andres Arrak: “Tendentsi kolime maalt linna, sealt suuremasse linna ja siis välismaale jätkumise korral on kahekümne aasta pärast Eestis järel poolteist linna… ja siis 20 aasta pärast näidatakse viimaseid eestlasi Rocca al Mare vabaõhumuuseumis välisturistidele piletiraha eest. SKT elaniku kohta on kuradi suur, sest kui SKT jagada kümne järelejäänud inimese vahel, siis see annab väga suure numbri! See on üks võimalus Eestil sattuda 5 rikkama riigi hulka.”

Restart Eesti liikumine koondab Eesti toimimissüsteeme puhastada ja uuendada soovivaid kodanikke, kes soovivad suurendada osalusdemokraatia rolli ühiskonna ja kogukonna asjade korraldamisel.

Aastal 2008 juhtus maailmas kaks otsustava tähtsusega asja: algas euro kriis ja Venemaa tungis kallale Gruusiale. Nagu rahvusvahelises elus varemgi, ei mõistnud isegi paljud riigijuhid, et need kaks sündmust sisuliselt purustasid senise rahvusvaheliste suhete süsteemi. Tõsi, formaalselt on kõik nagu ennegi: euro maksab ja Gruusia on iseseisev riik. Aga tegelikult tähistasid need kaks sündmust murdepunkti, millega maailm jõudis külma sõja järgsest ajast külma sõja järgse aja järgsesse aega. Ja see tähendab, et muutused, mille keskel elame, on paratamatud ning ükskõik kui massiivset propagandat mingite protsesside pidurdamiseks, mingite rühmade stigmatiseerimiseks ja mingite persoonide demoniseerimiseks nn peavool ka ei kasutaks, tagasipööre vanade ülemaailmsete ning ühiskondlike tasakaalumehhanismide juurde pole enam võimalik.

#258: EUROOPLANE -  

 Jõks ongi veel nendest kõigist teisel kohal enne on muidugi Martin HELME!

#263: EUROOPLAne on kiusupunn ja sai ikka täiesti vale isiku lõpuks kätte aga noh las ta pühib aga pealegi 

sina oled see kes on siin võõras eurooplane 

Looke mille ajendas kirjutama Einar Laigna jutt et eestlane on kohe selline pimeloom, et kui kusagil on veel keegi, kellele saab alluda, siis seda ka eestlased koheselt teevad. Iseolemisest ja omariikklusest ei oska nad mitte rõõmustada.

Oli kord üks väike riik. Selles riigis elas ainult 1,5 miljonit inimest. Mehed ja naised ja lapsed. Kõik ikka korralikult abielus ja perekonniti. Seal riigis oli tuhat küla ja iga 10 km järgi oli väike kool, kus lapsed said tarkust omandada.
Siis aga äkki ajad muutusid ja selle riigi valitsusjuhid olid selle väikese riigi suutnud jälle maha müüa seekord läände.
Siis aga juhtus nii, et emake loodus võttis nõuks maakera matta vee alla. Vett oli kohe niipalju, et kõik riigid kadusid maakaardilt. Ainult see jumala nimeline väike riigike oli mingi ime läbi säilinud.

Küll saatsid saarekese valitsejad põhja ja lõunasse, idasse ja läände otsima teisi ellujäänud riigikesi . Aga mida ei olnud, seda ei olnud . Heakene küll, hakkasid siis nad omaette seal elama ja paljunema . Maa hakkas juba kuivama ja põllumaad saadi nii juurde . Elasid ja paljunesid ja õige varsti saarekesel oligi juba 3 miljonit inimelukest. Kogukonnad valisid endale juhid ja juhtide kohus oli kohut mõista ja eeskuju näidata. Juhtideks olid tugevad, terved ja arukad indiviidid.Siis aga kostis ühel päeval karjatus vahitornist . Kuna oli leiutatud uus teleskoop, millega võis näha juba kaugele-kaugele, nõnda kaugele, et sellega nähtigi maad.
Kiiresti pakkisid suguharu pealikud asjad laevadele ja hakkasid sõudma näidatud märgi suunas . Kolme päeva pärast saabutigi tagasi, külaline kaasas ja õnnelikud naeratused suul .
Kohe pandi püsti suur pidulaud mis ulatus ühest saare otsast teise. Aga oh imet, kui lauakatet valides külaline sooviski näha ainult punast laudlina, siis midagi muud talle ei kõlbavat ja toit ei pidavat kohe kuidagi talle muidu maitsema . Nii seal punase pika laua taga siis rõõmustati, et ometi kord on leitud veel elukest maa peal ja suurest rõõmust kõik proovisid kaisutada külalist . Uuriti siis ja puuriti, kuidas seal teisel saarel ka elu läheb ja külaline ei olnud kade ka, ta jutustas, mis imelised puu- ja juurviljad seal kasvavad, kui palju on sündinud uusi inimlapsi ja kui rikas on nende taime- ja loomariik.

Selle ilusa kohtumise lõppedes muidugi kutsuti teineteist jälle külla ja suguharu juhid tegidki seda meelsasti . Iga kord kui nad tulid tagasi võõrsilt, tõid nad endaga kaasa käskusid, üks imelikum kui teine. Küll ei tohtivat maisi enam kasvatada, sest see kurnavat maad liiga, või et lastele peavad olema teatud lõpuga nimed, või et osa loomkonnast kuulus hävitamisele , sest teisel saarel neid ei esinenenud. Lõpuks ei olnud rahva rõõmul enam piire kui ametlikult saarekesed ühinesid ja nad said ühised juhid .
Nii said selle väikse maa juhid ometi kord teenitud puhkusele ja valitsemise oli jälle üle võtnud võõrad, võõra saare juhid . Oh seda rõõmu ja oh seda uhkust! Kõik käisid kohe pead püsti ringi. Kuigi väärikus oli selleks ajaks saarelt jalga lasknud.
Hävitati liiga palju loomi ja kasvatati valesid puu- ja juurvilju ja lapsi ei olnud sündinud juba mitmeid aastaid mitte ühtegi. Valede otsuste ja valede juhtide tõttu hakkas saare elu muutuma midagi lahtise vangla sarnaseks, kus rohkem oli keeldusid ja käske kui motiveeritud värsket elutahet. Pealegi oli külaise saar hakanud muutuma mitteviljakandvaks ja kõik kolme päeva teekonna kaugusel saareasukad pidi üle majutama väiksele saarele.
Elu hakkas minema kuidagi vildakalt ja lõppude lõppuks surigi inimkond lõplikult välja. Mõnedel loomadel aga õnnestus siiski pääseda ja nüüd seda saart nimetataksegi ahvide planeediks .

Euroliit läheb nagunii laiali . See on fakt sest riik kus raha on jäik ei suuda jääda püsima. Looduse seadused  tulevad siin juba mängu. Kui teha ja valitseda vastu voolu pidevalt siis tulemuseks on alati üleujutus. Ühe dollari väärtus on hetkel 3 senti ja see väheneb iga trükitud dollariga ja trükkimisel ei näi mingeid piire olema . Ka arstiabikriis Eestis on tahlikult loodud ja selle mõte on jäta inimene hätta. Sest on loodud süsteem ,et inimene jääb ise oma probleemidega ainult maksumeheks , ei sõnaõigust ega otsustamisõigusi ega raviõigust ega koolitusõigust enam .

Totaalne riik totaalne inimene tähendab ju otseseslt seda ja siim kallas on Kalergi ja vabamüürlaste ideede järgija . 

#265: EUROOPLANE - Re: Re:  

 sina küll ei loe üldse uudiseid. Nato venemaa ja kõik on varsti üks ainult üks ideoloogia. Aga see ei ole õnneks see sotsiaaliberalism . Lihtalt Trumpi võimule tulekuga lähenevad Venemaa ja USA ja moodutsvad liidu, uuskommunistide vastu siis on euroopa liit nagunii viimases kriiisis 

Ärge ainult  tulge ennast välja vabandama , et midagi ei ole teha ja meie ei suuda muuta midagi. Me suudame teha kõike ja suudame muuta kõike. Siin Teile ehe näide kuidas ,  kuigi siin oli tegemist nii väikse inimgrupiga ka juba nemad suutsid vähemalt tähelepanu äratada:

Kirjanik ja luuletaja Miina Hint, kelle algatusel peatati Tallinnas enne piirilepingu allkirjastamist kolmel korral liiklus, keeldub ennast huligaansuses süüdi tunnistamast ja nõuab poliitilist paragrahvi.
Kirjanik Aadu Hindi ja luuletaja Minni Nurme tütre Miina Hindi (s 1945) eestvõtmisel peatati Tallinnas liiklus 13., 16. ja 17. mail, teatas LõunaLeht Delfile.
Kahel esimesel päeval läks kella 16 ajal kaheksa inimest Eesti lipu lehvides ja istus Viru tänava alguses ülekäigurajale maha. Kogu liiklus, nii autod kui trammid, seisis kuus-seitse minutit, istujad tõstsid käed üles ja skandeerisid: “Petseri tagasi!”


17. mai aktsiooniks oli kohale tulnud juba umbes kolmkümmend inimest, kuid nüüd valvas politsei toda Viru tänava alguse ülekäigukohta, ja seetõttu protestijad läksid ja istusid Estonia-poolsel ülekäigurajal.

Kohe tuli ka politsei ja hakkas osalejate dokumente kontrollima ning pärast seda viidi Miina Hint politseisse ülekuulamisele. Kirjanik keeldus ühelegi paberile alla kirjutamast.

„Mind tahetakse süüdistada mingis huligaansuses,” rääkis Miina Hint LõunaLehele. „Politseis on mu protest, kus ma palun mind õigetel alustel, s.t. poliitilise aktsiooni eest, kas siis süüdi või õigeks mõista kohtu poolt. Sest poliitika pole ju üldsegi politsei rida.”