Jaan Lahe: "... pärast arvukaid vulgaarseid kommentaare ja isikutevaheliste probleemide lahendamist siin kommentaariumis, ei pea ma seda keskkonda selleks enam kuigi kohaseks."
---
Kena põhjus taandumiseks. Kuid mite eriti veenev - ei usu, et kaasaja ilmalikustunud ja usu suhtes lausa rämedas maailmas maailmas keegi saaks veel nii pelglik olla.

Kuid peale suhtlemise (mille kustutasin, sest ka minu jaoks oli see mõttetu ballast) jätsin sia oma arusaamad humanismi kohta - kuidas seda mõistet oleks otsatrbekas avada. Need on kõik eelpool lugeda alates 1087. Kena oleks lugeda Jaan Lahe mõtteid selle kohta.

Minu jaoks on humanism vägagi konkreetne mõiste, käsitlesin seda eelpool. Näib, et manifesti kirjutaja jaoks on humanism rohkem mingi üldinimlik ja määratlematu poeetiline kujund kui et midagi konkreetset. Seeläbi oleks vaja selgitusi, mida see humanism autori meelest õieti tähendab. Siis oleks ka võimalik aru saada, mis suund on sellel manifestil üldiselt, mida õieti taotletakse.

(Ma teadlikult ei hakka osalema nn. geikristlaste problemaatikas, mis siin mõnesid paelub, nagu lugeda. Lihtsalt homoseksuaalsed inimesed võivad olla küll mõne meelest patused, kuid nemadki on Jumala lapsed, siin pole vaielda. Kui meenutame Jeesuse sõnu, siis arsti ei vaja terved, vaid just haiged. Kas kirik on homoseksuaalide suhtes samal seisukohal Jeesusega, ma pole päris kindel.)

Kuid nagu öeldud, jäägu minust see arendus arendamata. Sellest manifesti humanismist aga loeksin lähemalt küll. See vajab lahtirääkimist.

#1184: Harri Kingo -  

 Jumala lapsed on kõik, aga pattu Jumal ei salli. Ta annab küll patu andeks, aga  ei salli patu kiitmist.