#92: Riho Saard - Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re:

Kui nüüd sellest konkreetsest kohast rääkida, siis mulle tundub, et kõige täpsem on ikkagi Vulgata tõlge, mis oleks eesti keeles järgmine:

"Ilmselgelt suur on jumalakartuse saladus (müsteerium), mis on avalikuks/nähtavaks/käegakatsutavaks saanud (avalikuks/nähtavaks/käegakatsutavaks tehtud) lihas jne"

Nagu ütlesin, et näe ma siin vastandumist usule, et Jumal on lihaks saanud, seega ei ole küsimus üldse selles - ja seepärast ei tohiks antud kohta mu meelest kasutada ka argumendina väitluses selle üle, kas esimesed kristlased uskusid, et Jumal on lihaks saanud, või mitte. Või kui, siis pigem tunnistab see, et uskusid (kreekakeelne tekst kõeleb siin "vastuvaidlematust tõsiasjast" - ὁμολογουμένως), sest mis või kes muu see siis ikka "on avalikuks saanud lihas".

#95: Enn Auksmann - Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re: Re:

Enn! Me lahendame siin manifestide välist küsimust. Kirjakoht, katke hümnist. Algkristlike hümne või hümnide kogusid pole säilinud. Varaseim teadaolev on 2. sajandi alguses koostatud Saalomoni oodid, ja needki jõudsid laiemasse tuntusse 20. sajandil. Viide müsteeriumile selles hümnis loob paralleeli algkristlusest kui müsteeriumusundist. Väljendit kasutati Pauluse poolt teisteski kirjades ja tegemist on apokalüptikasse kuuluva fraseoloogiaga. See "salasus" päästab neid, kes seda usuvad. Edasi läheb ka kommentaatorite jaoks asi keerukamaks. Kas "müsteerium" on Jumal, või Kristusele (võitu,messias) viitav hos.