Suurim humanist (tähenduses: inimesearmastaja) on Jumal, selleks et iga inimene võiks saada ja olla Jumal. Sellest räägivad juba apostlikud isad. Kristlik kirik sündis despootlikkusse monarhiasse, kus keisrid olid jumalate pojad ja jumalad. Näib, et selline mudel võeti kasutusele kirikusse just seetõttu (piiskop kui Kristuse ikoon või Kristuse asemik (kr k evlogite, despota, e. k õnnistage, valitseja)). Ja nüüd tuleb Jeesus (inimeseks saanud Jumal), kes ütleb enda kohta: mina olen tee, tõde ja elu. Sellise inimese saatuseks kirikus on surm. Ülempreestri allkirjaga kinnitatud. Kõnealune manifest ütleb selgelt, et inimese mõõdupuuks on Jumal. Inimese mõõdupuuks on Jumal ja Jumalaks saanud inimene. Ahjaa, alates kodust ja pühapäevakoolist me õpetame ja sugereerime iseendile ja lastele, et inimene ei pääse iial patust, sellest tõelisest, päris patust. Ja seetõttu on iga inimene, kes ütleb enese kohta tee, tõde ja elu, väärt väljaheitmist. Inimene, kas Sa tunned ära lihastunud Jumala? Ahjaa, Jumal tohib ju lihastuda ainult Jeesuses. Inimene, kas Sa tunned ära Jumalaks saanud inimese? Ahjaa, ta ei tohi ega saa kunagi selliseks nagu Jeesus. Ja seetõttu võime Jeesuse arvata totraks, et kutsus end järgima ehk olema nagu ta ise - Jumal.
Aga üldiselt on manifesti kontekstis mõiste 'humanism' kasutmaine eksitav ja lugemist segav.

#47: Orenti - Humanistlik kristlus 

 Mulle meeldib