#34: Enn Auksmann - Re: To: Veiko Vihuri 

Ma arvan, et probleem on ikka laiem. Seepärast tasub see isiklike suhete tasandilt tuua veidi üldisemale tasandile. Näiteks mina siin teen ka igapäevast tööd. Uurin eestlaste religioossust. Mõned arvud: Usu- või kirikuorganisatsioonide tööst võtab osa 12% ning vähemalt kord kuus võtab jumalateenistusest osa 5% eestlastest. 34% neist käib kirikus mõned korrad aastas. Suur on aga nende arv, kes sooviksid vahel minna kirikusse siis, kui seal jumalateenistust parasjagu ei toimu, neid oli koguni 46%.  Tasub ju mõelda miks?

#38: Lea Altnurme - Enn Auksmannile

Olen täiesti kindel, et põhjuseks ei ole see, et "kirikus levib vihakõne".

Just eile pärast hommikust missat oli mul sarnasel teemal ühe inimesega juttu. Ta ütles, et käib hea meelega just seepärast nädalasisestel ja õhtustel missadel, et seal on vähem inimesi, et seal on vaiksem ja rahulikum ning tal on kergem olla seal omaette koos Jumalaga. Jah, nii uskumatu kui see ka pole: on terve hulk inimesi, kes käivad igapäevasel missal, nii et ma ei peagi seal üksi olema, ja kes on selle võimaluse eest väga tänulikud.

Kui paljudes Eesti kirikutes on veel regulaarseid missasid (palvusi, sõnajumalateenistusi) lisaks pühapäevahommikusele? Olgu, jätame kõrvale maakogudused ja räägime kasvõi linnakirikutest. Kui paljud kirikud on päevast päeva avatud?

Ja viimaks: kas antud manifestis tõstatatu on kuidagi seoses Sinu osundatuga? Ning sellest vihakõnest ikkagi: Pärnu Eliisabeti koguduse veebilehel on avalikud nii minu pühakirjamõtisklused kui jutlused ja piiblitunnid - palun näidata mulle seal "fundamentalismi" ja "vihakõnet", et saaksin ennast vajadusel parandada.

#38: Lea Altnurme - Enn Auksmannile 

 Vabandust sekkumast. Just lugesin seda kirjutist, kus olid 2010.a. küsitluse andmed.

Ei mõista, mille kohta on Teie küsimus "miks?" Kui selle kohta, et tahetakse kirikusse minna siis, kui ei toimu teenistust (see oli esiletõstuga), siis miks selle üle imestada - inimene vajab rahulikku ja isegi pühalikku kohta järelemõtlemiseks. Se ei ole loomulikult vajalikul määral võimalik  teenistuse ajal.

Et see arv on suurem kui regulaarselt või ajuti kirikuskäijate arv, ei ole ka ime. Me ei saa oma minevikust välja hüpata. Ning selle nimel, et meelitada rahvast kirikusse, ei saa tõesti kirikut muuta ilmalikule meelsusele vastuvõetavaks kohaks (või hakata seal pea peal seisma -  ses kontekstis kuuldud väljend),  sel juhul kaotab kirik oma tegeliku funktsiooni ning üsna tõenäoliselt suure osa regulaarsetest kirikuskäijaist - niisugune on  kokkuvõte kirikuliste  seisukohtadest: kirik olgu kirik ja ilm olgu ilm.