Humanistliku kristluse manifest

Meie inimestel on paras segadus esmaste mõistetega. Et mingigi korrastatud pilt tekiks selliste mõistete osas, siis võiks suhestada algmõüisted järgmiselt:

Usk kui täiusliku ja jumaliku vaimse ideaali usaldamine on iga religiooni olemuslikuks sisuks, religioon on vastavalt see väline vorm, milles usk usaldusena inimeses esineb ja elab. Religioosne usk on avatus usaldamises, religioon on aga teoloogia, õpetused, juhised ja tegevused. Kirik on see religiooni ja usu sotsiaalne institutsioon, millena religioon ühiskonnas olemas on ja ühiskonnaga suhestub. (Kirik tähistab samas ka muidugi tavalist hoonet.)

Kogudus tähistab religioosses usus elavate inimeste ühendust, kes on kiriku kui sotsiaalse institutsiooni liikmed ja kelle seesmisi suhteid tähistatakse sõnaga vendlus. Vendlus tähistab koguduse liikmete isiklike suhete olemust - armastust igas neist ja üksteise teenimist vaimsel teel. Ollakse omavahel vennad-õed, sest ollakse oma ühe ja ainsa taevase Isa lapsed. Enda Jumala lapseks tunnistamine tähistab samaaegselt Jumala oma taevaseks Isaks tunnistamist - laps on laps, kui tal on isa, isa on isa, kui tal on laps.

Sel kombel asetuvad esmased mõisted loogilisse süsteemi ja pole pikki ja sisukaugeid möödarääkimisi.