Humanistliku kristluse manifest

#1122: Riho Saard -

Ma püüan analoogia läbi selgitada: ka füüsikud ei kaasa laia ühiskonda ega masse oma teoreetiliste ja praktiiliste küsimuste lahendamisse ega arvesta sellega, mida füüsikateadusest kauged inimesed kusagil arvavad. Ma usun, pole vaja seletada, miks nii on. Ma ei usu, et keegi seepärast hakkaks midagi seletama "füüsikute suletud ustest", "seljataga diskuteerimistest", "demokraatia vajalikkusest füüsikas" vms. Käesolev teema on kiriku enese teema, on usklikkonna teema. Usukaugetel pole pädevust olla kaasarääkijateks. Kui aga kellelgi on arukas ja hea mõte - miks mitte siis seda öelda ja seda kuulata?

Muuseas, kui seda analoogiat füüsikute ja füüsikaga jätkata - "humanistliku füüsikateaduse" tees oleks ikka päris nonsenss, kas poleks?

NB! - analoogia füüsikaga pole ebakohane - füüsikaseadused on Looja seadused ainelisele loodule ning siin pole humanismi, demokraatia ja muu sarnasega midagi peale hakata. Nagu tuleb ära õppida ja endale selgeks teha Looja seadused elutule loodule ja neid seadusi järgida, nii tuleb ära õppida, endale selgeks teha ja omaks võtta ka Looja seadused elavale inimesele ja nendega kooskõlaliselt elada.