Humanistliku kristluse manifest

#1111: Harri Kingo - DiaTheole - nn. dialektikust teoloogile:

Oh seda mälunatukest ... eks tuletagem siis meele:

"Ei üks ega teine manifest pole oma teesidega jõudnud õigete ja vajalike küsimuste tasandile ja sügavuseni, sest kumbki pool ei oska näha kaasaja kiriku - kiriku kaasajas - tegelikke probleeme."

Kas see pole siis kaunisõnaline võhikuteks kuulutamine?

Või võtame selle "teadmise" ette:

"Nende ühine probleem on see, et mõlemad näevad kirikut nö. seestpoolt - juba etteantud ja olemasolevas raamistuses ja piirides. Nende vastandumine ongi vaid vastandumine juba etteantud raamistuses, etteantud eeldustega, mida keegi ei vaidlusta. Olles aga mõlemad ja võrdselt neis raamides ja piirides ei suuda kumbki pool neid raame ega piire ületada, et olla ka neist raamidest ja piiridest samaaegselt väljas.

Kuid see "väljas" olemine on vajalik - on lausa paratamatu."

Et kiriku tegelikke probleeme osata näha, peab kirikust väljas olema, kirikust üle olema:-)

Naljatilk oled, Kingo. Kui Usu- ja Kirikuvaenlaste klubi olemas oleks, valiksid nad sinu igaveseks aupresidendiks! Kindlapeale, konkurentsitult!