Humanistliku kristluse manifest

Harri Kingo
Tallinn

/ #1087 Manifestide pinnalisusest

2011-10-02 09:42

Minu jaoks on humanistliku kristluse manifest ja traditsioonilise kristluse manifest sellised, et ma ei saa nõus olla ei ühe, ei teistega. Ma ei tahakski peatuda nende manifestide konkreetsete puuduste äramärkimisel - see oleks liiga pikk ja tarbetu kirjutamine, sest kasvõi ühe mõiste analüüs nõuaks selle mõiste avamist ja esitamist avaramas kontekstis. Kontekstiks saab aga olla kaasaja kristlus tervikuna oma põhiseisukohtadega - ei midagi vähemat. Seeläbi peaks analüüsima kaasaja kristluse aluseid endid, mis aga on siin võimatu ettevõtmine.

Probleemid kaasaja kirikuga ja kirikuga kaasajas - üldisemalt religiooni ja religioossusega siin ja praegu - on märksa sügavamad kui seda manifestid mõistavad ja esitavad. Sisuliselt on nn. humanistlik manifest siiski vaid üleskutse kosmeetikale ja traditsiooniline manifest vaid vastuargument sellisele üleskutsele.

Lõppkokkuvõttes pole oluline, millistele tulemustele kogu see manifestide vaidlus viib - kas jäävad peale ühed või teised - see kõik on vaidlemine pinnalise ja kosmeetilise üle. Ei üks ega teine manifest pole oma teesidega jõudnud õigete ja vajalike küsimuste tasandile ja sügavuseni, sest kumbki pool ei oska näha kaasaja kiriku - kiriku kaasajas - tegelikke probleeme. Vastavalt siis ei saadagi mingeid lahendusi neile probleemidele välja pakkuda.

Et vaidlemiste algatajad ise pole endale reaalseid kiriku probleeme kaasajas suutnud selgeks teha ega sõnastada, siis on ka nende algatused võimetud kiriku reaalsetele probleemidele vastuseid ja lahendusi pakkuma. Et saada õige vastus, tuleb esmalt osata küsida õige küsimus.

Teiseks on mõlemad manifestid sedavõrd üldsõnalised, et nende manifestide üle võib vaidlema jäädagi - iga lugeja annab teesidele ja nendes kasutatud mõistetele täiseti oma sisu ja see vaidlus ei saagi kuhugi viia.

Pole mõtet kõpitseda maja katuse ja fassaadi juures, kui maja vundament on vildak, pragunenud, lagunev ja paigast ära - kosmeetiline remont ei muuda sellist maja elamiskõlblikumaks ja pole imestada, et inimesed sellisesse majja sisse kolida ja seal elada ei taha - et inimesed ei tule kirikusse. Kui kirik tahab kaasajastuda, siis peab ta üle vaatama oma märksa sügavamad alused kui see pinnaline ja teisene, mida manifestid esitavad.