Humanistliku kristluse manifest

Heili Einasto

/ #1061

2011-09-30 12:22

"Kahtlemata on see ka meie kiriku pihiprobleem, mis tuleb esile viimase 20 aasta praktikas: pihiliste altari ettekutsumisest on loobutud, pihikõne kaotatud, absolutsioon muudunud indikatiivsest deklaratiivseks. Me võime rääkida silmakirjalikult jumalateenistuse lühendamise vajadustest, tegelikud põhjused on ikka patutunnetuse kadumises ja kiriku sõnumi mittekõnetavuses."
Jah, ja mina tunnen sellest puudust. Mind häirib väga, et ma ei saa paljudes kirikutes enam altari ette minna (kusjuures tunnistan ausalt, et kui olin algaja kristlane, oli mul suur probleem pingist tõusmisega ja altari ette minekuga, see oli eneseületus - aga see oli vajalik), tunnen puudu pihikõnest. Tunnen puudust armulaual korralikust ärasaatmisest ja laua jagamisel sõnadest "Võta söö ... ja võta joo..." - seda ei asenda fraas "kristuse ihu" või "Kristuse veri". Pigem vastupidi.

Mis humanistlikku kristlusesse, siis täiesti kindlasti on see vajalik rõhuasetus. Piisab vaid ristiusu ajaloo lugemisest, et näha, kui sageli see humanistlik pool on ununenud. Kui pisutki teistsuguse rõivastuse, välimuse või kombestikuga inimesi pole nähtud võrdväärsete isiksustena, vaid pigem loomadena. Keda kõlbas küll ristida, aga samal ka orjastada ja igas mõttes vägistada. Sest nad polnud ju (kultuursed) inimesed.
Ja siinsamas foorumiski on visatud sedasorti kildu, mis mina ühele kristlasele kuidagi kohaseks ei saa pidada. Küllap samal põhjusel, et vastaspooles pole nähtud inimest, vaid midagi muud.