Humanistliku kristluse manifest

#1059: Kaido Soom - Petitsioonid

Vastus

Pigemini sünnib neist petitsioonidest kirikule kahju, sest väliskommunikatsioonis jääb kirikust küll ikka väga imeliku organisatsiooni mulje, kes ei tea ise ka mida tahab ja on pidevalt tülis ning suhtleb oma juhtidega petitsioonide vahendusel. On ju olemas mitmesugused toredad institutsioonid, kus võiks arutada evangeeliumi kuulutamist sekulariseerunud kultuurikontekstis ja avatud kiriku printsiipi ja patu temaatikat: vaimulike konverents, piiskoplik nõukogu, jne. Kirikuinimesed on ju enamasti mõistlikud: liturgiakomisjonis seisin kunagi indikatiivse üldpihi eest ja see läks ka käsiraamatusse sisse. Seega on olemas piisavalt võimalusi asju mõjutada. Oma musta pesu pesemine kirikuvõõra avalikkuse ees aga pole ilus asi. Pesupäev on ikka perekeskis, mitte külaliste juuresolekul.

xxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Ei saa päris aru. Kas usklikud on siis päris rumalad ega saa aru, mis kirikus toimub? Probleemid on ammu teada ja kirik pole olnud suuteline neid lahendama. Seega võib asjadest rääkida ka avalikult. Miks tunneb kirik, et see petitsioon on neile ohtlik? Kirik on ju avalik institutsioon. Nüüd jääb mulje, et kirik kuidagi häbeneb. Kui ja, siis oleme ju õigel teel. Probleemid on toodud esile, usklikud paluvad vastuseid. Kui kirik on oma õiguses kindel, siis võib ju ka avalikkuses debateerida – kus on probleem? Me räägime ju avalikult ka katoliku kiriku ülimast konservatiivsusest või islamist ja moslemitest.

Kiriku probleem on ennekõike selles, et tal pole soovi ajaga kaasas käia. Kirikul on tänaseni jäik seksuaalmoraal, mida ei järgi ükski moderne inimene. Ja kui kirik ei käi ajaga kaasas, vaid püüab suruda oma peaga mõtlevat inimest tagasi kesk-aega, siis hakkavad inimesed hoidma kirikust eemale. Ainult need kogudused, kes pakuvad hingetoetust aja hinges, elavad üle. Selgitada nüüd piibli tekstiga, mis on kirjutatud tuhandeid aastaid tagasi, millesse inimesed tänapäeval peavad uskuma või kuidas käituma, on ausalt ja diplomaatiliselt öeldes veidrik. Kui lugeda “teoloog” Rämmeli uusi sissekandeid, siis on see isiklikut minu jaoks horror. Samas lähen hea meelega kuulama nii Heino Nurka kui Jaan Lahet. Kui kirikul pole ajakohaseid karismaatilisi teolooge välja pakkuda, siis pole midagi teha. Mingu kirikuõpetaja üksinda kirikusse. Luther reformeeris pea et 500 aastat tagasi kiriku. Katolikule kirikule on see tänaseni pind silmas ja teeb ikka veel haiget. Kuid Luther näitas, et kirikut peab aeg-ajalt reformeerima, kaasaegsemaks muutma. Sest ühiskond ei jää ju seisma, vaid areneb samuti edasi. Kui kirik ei arene, siis jääb ta usklikele võõraks ja just selle sõnumi tõi Jaan Lahe oma manifestis esile. Jaan Lahe on mures ja on kahetsusväärne kui teised EELK liikmed ei saa sellest aru, vaid püüavad teda avalikkuses veel maha teha.