Humanistliku kristluse manifest

#822: Urmas Paju - Re: allakirjutanu

Tere, Urmas!

Sõitsin suvel paar korda Peipsi äärde ning Võnnus oli ikka tahtmine kirikusse sisse keerata, kuid jäi sellel aastal tegemata. Aga ehk järgmisel. Ka seda, et enne kui Sinuga isiklikult kohtusin olin väga paljude Sinu mõtteavaldustega just interneti vahendusel tuttav ning tundsin, et mõtlen paljudes asjades samuti.

Tegelikult teeb see mind veelgi murelikumaks, et kiriku tsentris (pean Sind kui vaimulikku tsentrisse kuuluvaks) ja sellest pisut kaugemal (nagu ma koguduseliikmena ise) kõlab manifest nii erinevalt. Mulle positiivse kutsena usuasjadesse süüvida, Sulle sildistamise ja demagoogiana.  Ma ei kahtle Sinu arvamuse siiruses, kuid miks me asja nii erinevalt mõistame? Kas selle taga on teatud avatuse puudumine, vähne kommunikatsiooni, võibolla veel midagi, millele viitad? Manifest kutsub arutama ning arutelu käigus tahks minagi neis asjades suuremat selgust saada. Ka siin kommentaare lugedes on tekkinud mitmeid küsimusi, näiteks oleks huvitav lugeda Thomas-Andrease ja Johann-Christiani mõtteid, kes manifestile osalist toetust andes kinnitasid, et mitmeid olulisi probleeme pole manifest puudutanud.

Vabandan, et nii lühidalt. Pühapäev ikkagi!

Toomas