Humanistliku kristluse manifest

#462: - Re: Re:

Tsiteerin: külaline 462

On täiesti arusaamatu, kuidas Te saate välja tulla väitega , et teate, kas teine inimene ikka võis vabalt otsustada ja kui palju ta üldse valikuvõimalusi omas või omab. Selles maises elus ja nagu vaidlustest nähtub, ka kirikuringkondades, pole isegi selles veel  otsusele jõutud, kas homoseksuaalsus on oma olemuselt isiku poolt teadlikult valitud patt või ikkagi pole ja seega pole ka  patu tagajärgedega hirmutamine eriti arukas. Pattusid on hullemaidki. Kohtupidamine ja repressioonid kuuluvad raudselt viimaste hulka.

Tead, kallis ligemine, aitab ikka nüüd küll vee sogamisest. Päris rumalate kari siin ka koos ei käi, ei ole sa esimene ega viimane selles kommentaariumis, kes on nillinud ja nihelenud siia ja sinnapoole ja asja keeruliseks ajanud, ette teade, et kavatsed selle allkirja nagunii anda. Kes keelab , eks igaüks valib poole. Kuni lõpuaja võitlusteni välja. Mis parata, kui sümpaatia kuulub kirikulõhkujatele ja pederastidele. Ometigi ei ole põrgu vestibüülis enam midagi peale hakata filosoofiaga, et... kas teine inimene ikka võib vabalt otsustada ja kui palju ta üldse valikuvõimalusi omas või omab... Valikud tehakse siin ja praegu. Homoseksuaalsus võib olla või mitte olla teadlikult valitud, samas selle propageerimine ja praktiseerimine ning veel enam - oma käitumisele lausa eesõiguste nõudmine pole mitte enam patt, vaid ülbe ning meelt parandamata patuse surmapatt. Pastor Heino Nurgale anti võimalus alustada Eestis nii öelda "puhtalt lehelt". Esiteks pettis ta oma kiriklikule ülemkarjasele antud lubadusi ning põhjustas oma käitumisega avalikke pahandusi. Mehele anti teenida üks Eesti parimaid ja tublimaid kogudusi, mida pikki aastaid oli teeninud hea ja võimekas hingekarjane. Ma ei hakka ette lugema tempe ja tembukesi, mille läbi sellest kogudusest kahe aasta jooksul varemed tekitati, eks neid anna siis loetleda, kui asi peaks konkreetseks minema. Nimesid, aegu ja asju. Jälk on selles prügikastis üldse sobrada, paraku ei alustanud meie. Seada teiseks. Ja kolmandaks, kui mehele anti veel üks võimalus  - auga emeriteeruda , oli kindlasti vaja hakata looma seda geikristlaste ühendust. Järgnev oli lihtsalt asjade loomulik käik. Mida siis veel pidanuks tehtama? Või ei olnud kogudus oma õpetajat väärt? Niisugustki häma olen kuulnud...depressiivsed Eesti väikelinnad....und so weiter.

Tsiteerin taas:

Nii mõnedki manifesti toetajad on pidanud vajalikuks oma nime peita. Ju siis on, mida karta ning kaotada...

Mida karta? EW seadused kaitsevad kõiki oma kodanikke. Piinlikkust tunda aga küll. Ja seetõttu mõnedki peidavad oma nimekest.