Humanistliku kristluse manifest

Alar Helstein

/ #433

2011-09-22 14:20

Olles seda mõttevahetust jälginud ja jättes kõrvale homoteema, mis sisulist arutelu nüüd veel ainult pärsib, on mul tekkinud kaks küsimust.

1. Kas manifesti vastaste meelest on põhimõtteliselt võimalik see, et muutumatut kristlikku sõnumit seletatakse erinevatele inimestele lahti erinevate sõnadega? Või on tingimata kohustuslik rääkida tänapäeva linnainimestele, kes maaelust tuhkagi ei tea, ikka ja ainult sinepiivakestest ja eksinud lambatalledest? Kas võiks näiteks ühele inimesele öelda: "Jumal keelab inimesel teisele kurja teha", aga teisele hoopis: "Jumalal on valus, kui inimene teisele kurja teeb"? Olenevalt kuulaja meelelaadist. Kas taoline tegevus oleks Jumala kui keskpunkti asendamine inimesega? Või kas äkki ei ole teoloogiaõpingute üks peamisi eesmärke just see, et vaimulik oskaks eristada sõnumi sisu selle edasi andmiseks kasutatud keelekonstruktsioonidest ja oleks suuteline valima igas konkreetses olukorras vestluspartnerile arusaadavaid väljendusvahendeid?

2. Kas kirikuelu korralduslike pisiasjade muutmine inimsõbralikumaks on tingimata kohe humanistlik eksitus? Mõtlen siin kasvõi sellistele asjadele nagu jumalateenistuste kellaajad, ratastooliga kirikus käijate elu lihtsamaks tegemine, teenistusjärgsed kohvilauad, rohkem naeratusi ja sõbralikumat olekut vaimulike avalikes esinemistes, koguduseliikmete internetifoorumid ja palju muud. Nende konkreetsete asjadega on paljudes Eestimaa kogudustes ilmselt kõik korras, aga see loetelu on põhimõtteliselt lõpmatu. Igas kirikus leiab mingeid taolisi nüansse, mis inimesi kirikust eemal hoiavad. Kas koguduseliikmete ärakuulamine neis küsimustes läheb kuidagi vastuollu kiriku õpetusliku alusega?

Mulle endale näib, et sedalaadi küsimused on manifesti põhituumale palju lähemal. Mul on raske uskuda, et selle koostajad ja toetajad tahavad teha kirikust mingit ilmalikku asutust. Maailm ei ole nii mustvalge. Tihtipeale on võti peidus pisiasjades. Kiriku muutmine inimsõbralikumaks ei tähenda automaatselt kohe seda, et Jumala tähtsus peaks seal kuidagi vähenema.