Humanistliku kristluse manifest

Kristlane peab jääma kindlalt ja vankumatult oma usu, jumalasõna ja Kristuse õpetuse juurde. See on pind, millelt AINULT võib diskussiooni pidada, kõik muu on ilmaliku maailma tühi ja mõttetu aur. Kuidas peab kristlane reageerima uskmatule üleskutsele Pühakirjaga arvestada vaid nii nagu hetkel ajastule kohane ja mugav? Et mitte lähtuda tõevaldaja positsioonist - see tähendab, lubada kõiges nii enesel kui teistel kahelda, kaotada kindel usk? Et kirikus oleks "vaimne mitmekesisus" - see tähendab siis mida - kõikvõimalike gnostiliste, agnostiliste ja ka ateistlike arusaamade lubamisst? Välistamata kirikust ühtegi inimgruppi - ka satanistlik rakuke peaks ehk kirikuseinte vahel lubatud olema?

Mõelgem nüüd, mida kõige selle peale ütleksid Peetrus, Paulus või Johannes? Mida ütleks Jeesus Kristus ise? Arvatavasti midagi stiilis: "Kaduge, te salalikud ülekohtutegijad ja väetite eksitajad". Iga kristlase kohus on öelda sedasama.