Humanistliku kristluse manifest

a) Manifesti 4. punkt oleks pidanud olema esimene ja peamine ning alus.
b) manifest on samuti pöördumine nagu siia arvaruumi oma arvamuse kirjutaminegi ja mitte ükski - olgu või räigelt solvav, sest misasi on solvav? - ei tohiks olla kustutatud.
c) tekstis on: humanistlik kristlus. Miks peab just see eesti keeles juba laialivalgunud ja ähmastatud sõna olema siin kasutatud? Jeesus tuli inimese juurde. St pakkus meie aja kohaselt öeldes: inimlikku kristlust - otseses mõttes - inimeselt inimesele.
Ja eraldi: kui manifest ütleb, et Jumal andis inimesele väärikuse, siis peaks olema siin kirjas, et andis ka arenemise õiguse. Praegune nn.humanistlik kristlus välistab inimese arenemise ja otseselt suunab inimest(ühiskonna üht osa) pimeda raevu teele, kus pole vaja mõelda, sest oletatav valguse tee on mõttest tühi, inimese mõtlemise õigusest tühi.

Olen nn. lihtsa inimesena niikaua kui mäletan rääkinud kiriku (kui sellise) monoloogist, ühesuunalisusest, mis teisiti: inimese poole rääkimisest ehk inimese vastu rääkimisest, mitte temaga koos rääkimisest.
Samuti on kirikud (jälle mitte hooned, mis peaksid olema alati avatud ja igal viisil ning kõigile ligipääsetavad ja ka - mis väga tähtis - tänapäevaselt korras ehitised põhjendusel, et lagunemine pole mitte ainult nõrkuse tundemärk, vaid ka ebamäärase sõnumi näide) kaugenenud ühiskonnast, ühiskondlikust elust nii, et nähtavaim ilming ongi "solvavate" arvamuste paljusus.
d) kuigi manifest rõhub (või tugineb) vaimulikule kasvamisele ja ikka sama suletuse ilmingut silmas pidades "oma liikmete hulgas", siis avatust eelistades oleks manifestiga pidanud kuulutama-pakkuma-ütlema(ka paluma) mitteliikmete kaasa-koos rääkimise vajadust, sest Jeesus ei lükanud ära ega eristanud teda kuulama tulnud inimeste seast kedagi.
See on põhimõtteline vahe praeguse nn.kiriku ja ühiskonna vahel, mille nähtavaiks avaldusiks on väliselt näidatav uskmatus ja "vihakõned" vastuseks 2000 aastat kestnud lubadustele helgest tulevikust.
Siin all on "vali hüüdnimi". Valingi - tundmatux - nagu juba ammu.