Humanistliku kristluse manifest

#29: - To: Veiko Vihuri

Jaan, ma arvan, et minu kirjutatu ei olnud aktsepteeritud seetõttu, et torge läks õigesse kohta - ja küllap tead Sinagi, kellest ning millest jutt.

Kui avaldad manifesti, milles taunid vihakõnet ja väidad end taotlevat arvamuste paljusust, siis tuleb alustada iseendast ning õppida kasvõi mingisugustki lugupidamist oma oponentide suhtes. Minu väide on, et taolist lugupidamist Sinu ja Su võitluskaaslaste poolt ma seni kogenud ei ole - küll aga hulganisti tagaselja ning sageli ka anonüümset halvustamist.

Mis puutub manifesti endasse, siis paraku ei ole vaja esimesest lõigust kaugemale vaadata, et mõista: tegemist on tüüpilise "Rahva Hääle" stiilis "murelike kodanike" kirjaga, kus midagi konkreetset välja toomata tegeletakse (minu meelest lubamatu) üldistamisega ning seeläbi moonutatakse tegelikkust ja viimselt halvustatakse tuhandeid heas usus olevaid ja hea tahtega inimesi. Sealhulgas kümneid vaimulikke, kes oma aega, energiat, sageli ka oma tervist ja isiklikku elu panustades töötavad selleks, et aidata inimesi õppida tundma Jumalat ning Tema armastust - ei saa jätta ütlemata, et samal ajal, kui mitmed, kes oleksid justkui kutsutud ja seatud sellekssamaks, sepitsevad kirikupoliitilisi manifeste, üritades elada välja mingit isiklikku kibestumist.

Kirjutad oma manifestis: "Humanistlik kristlus vastandub sellistele kristluse vormidele, mis ei tunnista inimese õigust ise otsustada ja vastutada; mis nõuavad inimese pimedat allumist kiriklikele autoriteetidele." Palun too mõni konkreetne näide sellest, kuidas kas EELK tervikuna või mõni EELK vaimulik on midagi taolist teinud või nõudnud. (Ja kui räägiksime siinkohal teoloogilistest suundumustest, siis kas ei tasuks siin kummalise paradoksina mõelda ka katoliikliku ning protestantliku inimesekäsitluse erinevustele - ning sellest tulenevalt teatud "katoliseerimis"-süüdistuste absurdsusele?)

Küsimus on mul ka järgmise lause osas: "Taunime kirikus levivat vihakõnet ning selle põhjendamist ja õigustamist Piibliga." Kus, millises kirikus ja millises sõnastuses taoline "vihakõne" levib? Mõni konkreetne tsitaat? Mõni konkreetne nimi? Või toimub see kõik vaid Sinu ettekujutuses sellest, mismoodi, selleks, et vastata Sinu peas valitsevale kastisüsteemile, peaksid mõtlema Sinu vastased?

Kirjutad: "Me soovime, et kirik ei igatseks nostalgiliselt minevikku, vaid keskenduks oleviku reaalsusele ja vaataks ka tulevikku." Küsimus: kas Sa tõesti arvad, tegevvaimulikud (ülikooliteoloogide kohta ei tea öelda) istuvad ja "igatsevad nostalgiliselt minevikku"? Kas see ongi Sinu hinnang kõigi või vähemalt suure osa Su ametikaaslaste igapäevasele teenimistööle? Kas Sa ikka tegelikult tead, mis on see "oleviku reaalsus" ja milles seisneb tulevikku vaatamine - näiteks kõigis nendes kohtumistes väga paljude inimestega kõikvõimalikes erinevates elukokordades, muredes, ebakindluses, leina ja valus, loomulikult ka rõõmus ja muus taolises?

Kas Sina või Su kaaslased olete kunagi tundnud huvi, mida mina või minu mõttekaaslased tegelikult teeme, mõtleme, usume ja õpetame? Kas see üldse huvitab teid? Kahtlen ... (see on liiga madal ja akadeemiliselt küündimatu, eks ole ... harimatute külapreestritega pole ju mõtet diskuteerida ...)

Ma tean, et Sinu praeguse väljaastumise taustaks ja otseseks ajendiks on Heino Nurga väljaarvamine EELK Usuteaduse Instituudi õppejõudude hulgast ning kibestumine selle üle, et Sinu protesti ei arvestatud. Aga isegi kui see oleks ülekohus, kas sellele on sobilik vastata taolise solgikallamisega väga paljude ustavate ja hea tahtega inimeste kaela, millega Sa oled siin hakkama saanud?

Ma kutsun Sind üles meelt parandama ning see manifest kas ümber sõnastama või sellest loobuma. Sest kui keegi otsib näiteid vihakõne kohta kirikus, siis see manifest - kui ka mitte oma sõnakasutuselt, siis oma mõttelt ja mõjult - ON vihakõne.

Kui Sul on kellelegi mingeid isiklikke etteheiteid, siis palun võta nende inimestega isiklikult ühendust - nii, nagu üks ristiinimene tegema peaks.