#193: Auväärt tundmatu - Re: Re: Re: Re: Re: Numbreid Lea Altnurmele

"Need 68,5% vastasid ju tegelikult, et neid see teema ei huvita. Nad pole ei muutuste poolt ega vastu."

Jah, tegemist on samasuguste inimestega nagu need, kelle ükskõiksust ära kasutades (ning keda pidevalt manipuleerides ja hirmutades) on näiteks Rootsi kirikus tehtud viimaste aastate otsused.

Taolisel puhul demokraatiast ja avatusest rääkimine ei ole isegi mitte naeruväärne, see on lihtsalt kohatu.

Aga selge on see, et ega "humanistid" enne järgi ei jäta, kui on teisitimõtlejatel suud kinni pannud - ja nende oma suud ei sulge keegi, sest vastaspool ei ole valmis sama alatuid võtteid kasutama.

Vaid nädal aega tagasi külastas meie kogudust üks rühm Rootsi kirikutöötajaid. Isegi sarnaselt mõtlevad inimesed ei usaldanud üksteist ega kõnelnud teatud asjadest üksteise kuuldes - küll aga oli neid, kes minuga rääkides sosinal teatud lootust avaldasid, et ehk siiski lähevad asjad tulevikus jälle paremaks (üks naispreestergi leidis, et armulaua kasutamine "nõiakatsena", nagu see Rootsi kirikus on viimastel aastatel olnud, ei ole päris õige) ...

Pange tähele, armsad siirad allakirjutanud: see on "avatus" ja "demokraatia", mille poole "humanistid" kirikut juhivad. Ma ei kogenud nõukogude ajalgi taolist hirmu ja allasurutust kui see, mis praegu valitseb Rootsi kirikus.

#198: Enn Auksmann - Re: Re: Re: Re: Re: Re: Numbreid Lea Altnurmele

"Pange tähele, armsad siirad allakirjutanud: see on "avatus" ja "demokraatia", mille poole "humanistid" kirikut juhivad. Ma ei kogenud nõukogude ajalgi taolist hirmu ja allasurutust kui see, mis praegu valitseb Rootsi kirikus."

See on tontide kartus, mitte usk. Mida saab teha väärastunud "demokraatia" ja "humanism" Tõele, kui selle valdaja on kirik ning püsib vankumatult oma kutsumuses? Mina väidan et mitte kui midagi ei suuda inimene teha. Eesti ühiskonnas inimesi kes väärivad tähelepanu, kui me oleme kunagi samas seisus mis Rootsi demokraatlik diktatuur, siis tegeleb sellega, ennetavalt piire sulgeda ja lihtsameelseid ärevusse ajada ei ole mõtet. Eesti ühiskond on midagi muud kui Rootsi ja seda ei peaks ära unustama.

On paljut mida ei kanna inimene tänavalt välja, samas on see siiski parem kui jätta ta hoopis aruteludest välja ja lasta nühkida ainult poe ja kodu vahet ja kuulata "Jumalast head raadiot!". Aga kui kirik ise on täis hirmu, kuidas siis saab ta enam päästa hirmu all elavaid ja juhtida neid Krisuses elamise vabadusse?