Humanistliku kristluse manifest

Eks ma siis küsin uuesti ja ikka sama - et milline see üks kristlik kirik neist lugematutest kristlikest kirikutest see üks ja õige on? Või on nad kõik koos - kõik nii erinevad - see "üks ja õige"? Või kuidas on?

Kas need, kes pole ühegi kristliku kiriku liikmed, pole Jumala lapsed Jumala jaoks? Indialane pole Jumala laps? Hiinlane pole? Jaapanlane pole? Moslem pole? Kas armastav Jumal, kes on armastus, annab sellistele leiva asemel kivi ja kala asemel mao, kui nad leiba ja kala vajavad?

Ja küsimus, millele pole ikka vastust: "Kuidas seda Jumala sellisest enesepiiramisest ühe iniminstitutsiooniga põhjendada?"

OK, ma veidi seletan.

Sõbrad, ärge nähke vaeva mulle vastuste kirjutamisega - iga vastus, mida te üritate anda kristliku dogmaatika jäigas raamistuses toob kaasa mu uued küsimused, millele vastata on üha raskem ja keerulisem. Ma võtsin selle küsimuste küsimise ette vaid selleks, et teile teie endi abil otse ja piltlikult näidata, et jäädes iidsete dogmade sõnalistesse vormelitesse ja raamesse satub kristlus iseendaga seda suuremasse vastuollu, mida enam ta püüab põhjendada oma dogmasid. Ma isegi tean, mis on teie viimane vastus enne kui te päris vait jääte ja vastamast keeldute: "See on müsteerium!"

Kordan oma mõtet - kristluse ja kiriku muutmine ei alga välisest ja pindmisest, vaid saab alata vaid ja ainult ajatu tõe uuesti esitamisest ja avamisest ajalikule inimesele tema ajastule vastavalt.