Humanistliku kristluse manifest

Jeesuse annetatud õpetus kestab ja elab ka täna, olles üle elanud kõik ajalooliste formatsioonide vahetumised ja riiklikud korralduslikud ning poliitilised muudatused. Millest aga tuleneb lõppkokkuvõttes kristluse enese vajadus muutuda - mille väljenduseks on ka kristluse enese raames sündinud see kohalik manifest?

Taust ulatub väga kaugele mineviku. Et Jeesuse õpetus läks maailma läbi algristlaste, kes olid ise juudid, siis suuresti kannab see õpetus endaga ka moonutusi Jeesuse algse õpetuse suhtes. Pole imestada - juutidest algkristlased soovisid, et nende rahvuskaaslased võtaksid esimestena uue õpetuse vastu, seeläbi mindi küllalt suurtele kompromissidele Jeesuse õpetuste osas juutide vanade uskumustega. Jeesus ise oli lausa sunnitud oma uue ja kõrgema tõe esitama juutidele mõistetavas kontekstis, mis omakorda andis sündinud religioonile oma näo. Paraku, juudid Jesuse uusi õpetusi ja teda ennast omaks ei võtnud. Ei aidanud ka algristlaste siirad soovid ja katsed kohandada Jeesuse õpetusi juutide jäikade dogmadega.

Teisalt on see, mida tunneme kristliku õpetusena läbi kirjasõna, suuresti nende inimeste isiklik arusaamine, kes elasid selles kauges ajastus. Uus Testament on suures mahus Pauluse isikliku elufilosoofia esitus, kus ta isegi möönab oma lahknevust Jeesuse õpetatust.

Oma sünniajastu on kristlusele jäänud oma pitseri, kuid ometi on Jeesuse õpetused maailmas praegu levinud õpetustest kõrgeimad. Ja selgeimad. Pole aga parata, inimene pole täiuslik ja nii on 2000 aastat inimajalugu ja teoloogiat on Jeesuse kui algse kalliskivi suuresti matnud inimlike targutamiste rägasse ja kohati on Jeesuse ja tema annetatud tee algne puhas sära on päris tuhm... Eks tasub vaid meenutada keskaegset skolastikat kasvõi selle üle, oli Jeesusel naba või ei olnud... Karta, kui meie peale kaugest tulevikust vaadatakse, siis nähakse ka meie kaasajas sama "sisukat" skolastikat ja inimlikku naiivsust. Need kompromissid juutide kaljukindlate usuvendumustega ja aja inimlikud lisandused on Jeesuse algsed õpetused ja tee teinud kohati päris arusaamatuks teistele religioonidele.

Vajame Jeesuse õpetuste taasesitust, puhastamist, korrastamist - teatavat revisjoni, mis eemaldaks neist õpetustest inimlikud ajalikud lisandused, et meile annetatu võiks valgustada meie rada ka siin ja täna. See võimaldaks ka usust ja kirikust kaugetel inimestel märgata neid väärtusi, mida Jeesus esitas - eka lamp valgustab pimeduses kaugele, kui lamp on kõrgele kohale asetatud. Kaasaja inimene oma kiires, muutuvas ja arenevas maailmas ei suhestu enam Jeesuse ja varasemate ajastute arhailiste formuleeringutega ega leia sealt enam üles Jeesuse esitatus õpetuse ja tee ajatut väärtust. Siin ja seles näen ma kiriku avarat tegevusvälja - vaja on lähtuda algsest ja ajatust, kuid see tuleb osata esitada kaasajale kohaselt, et inimene märkaks juba kaugelt, et "See see ongi, mida ma vajan!"