Humanistliku kristluse manifest

#1376: - Re: Vastus UR kohta on siin 

 Küsimus meile kõigile, kes me manifesteerime ja vaidleme - hoopis  pindlisemate küsimuste üle. Kas me arvame, et ei vaja Jeesust kui Päästjat? Kas me arvame, et oleme   Jeesuse õpetuse järgi ümber kasvanud, muutunud patustest inimestest  kellekski hoopis teiseks, kellekski, kelle päralt on igavik ta omast jõust? Või on  meie usu  jõudnud läbi uuristada moodsa, teaduslikkusel rajaneva maailmavaate uss, kinnitades meile, et  igavikku ei ole. Aga surm on. Kas suudame veel lapselikult uskuda, et on üks tee surmast väljapääsuks - Jeesus, Jumala kingitud arm? Kui on kahtlusi, peaks siiski oma usku  toestama, mõeldes, et meie teadmine on piiratud, kuid meil on tõotus.  Ainult rumal hüppab tundmatus kohas vette, varumata endale päästerõngast.

Teeme vahet esma- ja teisejärgulistel asjadel. Meid ähvardab hoopis suurem oht kui  inimestevahelised ja juhtimissuhete vahelised käärid (mitte et need tähtsad ei oleks), kuid  meid püütakse juba pikka aega veenda, ülemaailmselt, et Jeesuse  surm ei olnud ohver, et meid ei ole lunastatud, et me ei vaja lunastust. Kas ei peaks me unustama omavahelised  sõnelemised küll olulistes, aga siiski vähem tähtsates küsimustes kui seda on surmast väljapääsu tee tunnistamine ja taganõudmine? Just see ongi plaan: kaotada usk ja usaldus Jeesusesse, kellel on ainsana  voli meile öelda: mina elan ja teie peate ka elama.

Andku Jumal meile jõudu ja kindlust olla üks.