Humanistliku kristluse manifest

Muuseas, võistlemine piibli kopimistes ja pasteerimises pole eriti tark ega ka usuline või teoloogiline tegevus ja on päris kauge nii manifestist kui selle manifesti ideestikust ja selle ideestiku kooskõlalisusest Jeesuse õpetatuga.

Minu jaoks on manifest katse kirikut ja kristlust kohandada ilmaliku, jumalakauge maailma kommete, tavade, tõekspidamiste ja trendidega ja seeläbi ei aita see kaasa millelegi. Ehk vaid kiriku ja kristluse lamestumisele. Ma ei oska teisiti mõista seda manifesti keskset mõistet - "humanism". Kummaline näib mulle see sõnaühend - "humanistlik kristlus". Minu jaoks on see päris tavaline oksüümoron, nagu näiteks "aus varas", "kole ilus", "pooleldi täis" või "jumalakartlik ateist". Mida kirik ja kristlus vajab, sellele olen siin piisavalt aega ja ruumi pühendanud - mõne sõnaga: vajab ajatu tõe uut taasesitamist ajas muutuvale inimesele.

Kuna manifesti seostatakse siin otseselt homoteemaga, siis lisan, et ka see homoteema saab oma lahenduse mitte läbi miski euroliiduu poliitkorrektsuse, pluralistliku demokratia jms., vaid alles siis kui Jeesuse õpetust on mõistetud sügavuti. Jeesuse õpetustes on vastused kogu inimese elule. Poliitkorrektsus, demokraatia, sõnavabadus, pluralism, valimatu tolerantsus ja muud nn. euroväärtused, mida manifest propageerib, on aga midagi täiesti vastanduvat Jeesuse õpetuste sügavusele. Kuid jah, nagu ütlesin, manifesti sellel homo-aspektil ma peatuma ei hakka.