Humanistliku kristluse manifest

#662: Jaak - Tsensuur

Teretan!

Oponeerin selles osas, et humanism tervikuna pole siiski väärõpetus. Kiriku jäik vastandumine humanismi põhimõtetele ajaloo vältel on tulnud sellest, et ta kaotas humanismi arenedes oma juhtpositsioonid ühiskonnas. Muidugi on ohumoment olemas-humanism võib teatud tingimuste juures kalduda äärmuslikku liberalismi, mis loomulikult on halb. Selles osas on valvsus muidugi õigustatud.

Humanismi õpetuses, et kõikide asjade( ka jumalikkuse tunnetamise) mõõt on inimene, peab puhtteaduslikul analüüsil  täiesti paika, sest Jumalat mahubki  inimesse just niipalju kui mahub, mitte rohkem. Inimene on seega anum. Mõõdik.

Humanistlik kristlus EI JÄTA usu sisu kõrvale, vaid idee on nende omavaheline sümbioos.

Minu usulise kogemuse põhjal peitub Kristuse õpetuse mõte selles, et inimene peaks teenima Loojat viisil, mis tähendabki just  iseenda eest hoolitsemise suurt tähtsust(hoolitsema enda keha ja hinge eest), seejärel, olles tugevb ja terve, teiste inimeste eest( hoiduma neid kahjustamast, neid teenides ) ja selles just väljendubki tema austus ja armastus Looja vastu kõige rohkem. Siin on paras ports humanismi.

Ma ei näe manifesti varjus  ühtki  ohumomenti, mis viitaks sellele, et tulemuseks oleks olukord, kus kristlus orjaks humanismi. Kristlus ilma humanismita on jõhker ja halastamatu keskaeg, kus paraku keerleski kõik vaid kirikute ümber. Ja kes saaks väita, et see, mis kirik keskajal inimestega sageli tegi, oli õige Jumala teenimine.