Nõuame toiduraiskamise vastast seadust

#2: N.D. -  

 Samamoodi saab müügiks kõlbmatut, aga siiski söödavat toitu lihtsalt ära anda klausliga "tarbija vastutusel". Ma ei usu, et neid inimesi, kes on valmis ostma allahinnatud - kohe kohe riknevat toitu, on piisavalt. Õigel ajal müümata jäänud toidu kogused on päris suured. Palju tõenäolisemalt saab kogu see toit õige kasutuse läbi organiseeritud realiseerimise. Ja samas jääb hea teadmine, et läks sinna, kus seda reaalselt väga vaja oli.

#6: Liisi -  

 Võib ju proovida igatepidi, aga kogemus ütleb, et ninnunäännutamine ei aita üldse edasi. Ning on väga selge, et just Reformierakond püüab kodanikuühiskonda pidevalt "jääkeldrisse" mängida kõigi vahenditega - arstide kriitikat valitsuse aadressil ja streigivalmidust mindi kohe karistama - taheti arstide täiendõppe fondile tehtavatelt annetustelt tulumaksutagastuse võimalus maha võtta reformarite kontrolli all oleva rahandusministeeriumi ja maksuameti algatusel - fondil oli vaja võidelda mitu aastat ja riigikohtuni välja, et tõestada - ministeeriumil ja maksuametil pole õigust! Selliseid rünnakuid toimub aga pidevalt. Rahvakogu ettepanekutest pole ju praktiliselt ükski realiseerunud mingil mõistlikul kujul. Isegi töötukassa raha, mis on ometi tööandjate ja töötajate oma, suutis valitsus "omastada". Reform on järjekindlalt olnud tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse sisseviimise vastu ning võitleb kõigi vahenditega selle vastu, et tööandjate panused töötajate tervisesse oleks erisoodustusmaksust vabad.... Nüüd tahab Reform annetuste tulumaksuvabastust veelgi piirata.

Seda faktide loetelu võib paraku jätkata veel pikalt...

olen sellele ise ammu mõelnud,aga ei uskunud,et riiklikul tasandil keegi sellega tegeleks-nüüd annan allkirja rõõmuga.

Telesaadetes,mis jälgivad kaalulangetajate elu,tuleb ka ära keelata see osa,kus külmkapist nn.rämpstoit  demonstratiivselt musta kilekotti visatakse....kui kaalulangetaja seda süüa ei tohi,tuleb anda neile,kellele on vaja.....kui sellist toitu mitte keegi süüa ei tohi,siis tuleb tootmine ära keelata.....samas-mida teeb vana või väeti inimene paki makaronidega,kui tal pole neile midagi lisada ja pole ka korras pliiti,millel neid keeta?!Tuleb väga hoolikalt läbi mõelda,kellele mida anda ja kus midagi valmistada.Ja kas on ikka õige viia kodututele kiriku juurde või supikööki neid peeneid restoranis üle jäänud suupisteid,need talle kätte anda ja siis jälle minema saata?!Inimestele on kodusid vaja!Riigil peaks häbi olema!

Ise tegin katse pardimunadega-ostsin lihavõtteks 10-se karbi,aga viimased 2 praadisin augustis-täiesti korralikud-valge puhas ja kollane ilus!Kirjasõna uskuma jäädes oleksin pidanud need juba mai algul ära viskama!

Inimesed,nuusutage ja vaadake oma toitu,mida kavatsete ära visata-selle nimi on organoleptiline meetod!Koerad muuseas söövad veidi hapuks läinud toitu hea meelega,ainult hallitanud ei tohi olla!

Eile tegin eksperimendi - sõin värske kohukese ja kaks päeva "vana" kohukese. Maitse oli täpselt sama. Müüa tohib ainult üht nendest. #absurd

Väga olulise asja on Rohelised üles võtnud!

#43: Joonas Laks - Kohuke 

 Müügitähtajal on siiski oma sisuline mõte. Nii mõnigi asi omandab ka enne müügitähtaja saabumist mõne säilitamishäire tõttu tõeliselt söödamatud omadused. Aga enamikul juhtudel on tõepoolest toit ka mitu päeva peale tähtaega täiesti söödav.

#45: TõnuP - Re: Kohuke 

Kui mõnel asjal on "parim enne" või "kõlblik kuni" möödas, siis inimene, kes seda sööb või joob, peaks vast teadma, et ta ilmselt riskib millegagi. Ühesõnaga, teda tuleb teavitada, et see või teine asi on realiseerimisaja viimasel piiril, on ülejääk mingilt peolaualt jne jne. Võtta või jätta - see on tema vabadus. Anname talle selle vabaduse. Miks peaksime teise inimese eest otsustama, mis talle hea või kahjulik on?

#29: Osk - Re:  

Ei usu. Ma olen jälginud ka praegu ... süsteemis kus hinnatakse alla järjekorras 25%, 50% ja siis 75%. haruharva jõuab mõni kaup 75% ni. On muidugi võimalik, et kauba hind ongi tema tarbimisväärtusega võrreldes liiga kõrge, aga igal juhul on igal normaalsel kaubal hind, millega ta müügiks läheb. Jagamist ma ei saa pooldada, sest see on juba ette ebaõiglane. Saaja peab leppima sellega, mida ta sai ja kõigile tundub alati, et keegi teine sai rohkem ja paremat, kingitud hobuse suhu ei kõlba ju piiluda. See annab aga just jagajale soovimatu võimu. Kindlasti ei lähe ära kogu kaup ja isegi tasuta jagades on asju, mida keegi ei soovi, aga see ei tohigi olla eesmärk, et kõik tuleb kellelegi pähe määrida.

Häda võib tekkida pigem sellest, et ka allahinnatud kauba all müügipinna kinni hoidmine on kulu, ja kaupmees peab selle kandma. Kui kaup on juba liiga odav, et ole tal mõtet seda teha. Selge, et see asi on kokkuvõttes keerulisem kui eemalt paistab.