Muudame Riigikogu valimise seadust!
Eesti kodanikud on üha enam võõrdunud riigist. Riigikogu, poliitikute ja poliitika maine on tasapisi ja pidevalt langenud. Emori uurimus (märts 2012) näitas, et 37-l protsendil Eesti kodanikest pole ühtki poliitilist eelistust - see suhtarv on suurim alates Eesti taasiseseisvumisest. Seepärast meie, Eesti Vabariigi kodanikud, oleme veendunud, et riigi valitsemist tuleb põhimõtteliselt muuta. Kodaniku hääl peab saama jõu ja Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 1. „Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas.“ peab saama tegeliku sisu.
Selleks on vaja muuta Riigikogu valimise seadust ja viia sellesse järgmised põhimõtted:
1. Valimised on lihtsad ja selged ning vabad manipuleerimisest. Selleks on vaja muuta valimised isikupõhisteks. See tähendab, et Riigikogu moodustatakse vaid igale kandidaadile antud häälte arvu järgi pingerea alusel.Ülekantavaid hääli ei ole.( Eesti moodustaks ühe tervikliku valimisringkonna?)
2. Valijale antakse õigus Riigikogu liige tagasi kutsuda. Selleks on vaja võimaldada salajase hääletamise kõrval ka avalikku hääletamist. Õiguse saadikut tagasi kutsuda saavad vaid avalikult selle saadiku poolt hääletanud kodanikud, kui tagasikutsumise poolt on 51 protsenti saadikule avalikult hääle andnutest.Tagasikutsumist saavad algatada 10 protsenti selle saadiku poolt avalikult hääletanud kodanikest.
Miks on vaja valisseadust muuta? Loe sellest lähemalt http://www.vabakodanik.ee/foorum/miks-on-vaja-vabade-kodanike-uehendust.html
Oma toetust petitsioonile saab avaldada ka Vabade Kodanike Ühenduse kodulehel http://www.vabakodanik.ee/
Kutsume kõiki üles avaldama oma arvamust ja tegema ettepanekuid valimisseaduse muutmiseks. Meie poolt pakutud variandi tehniline pool ei ole lõplik tõde. Ootame aktiivset arutelu, et selguks parim lahendus.
MTÜ Vabade Kodanike Ühendus Võtke petitsiooni autoriga ühendust
Teade selle veebisaidi administraatoriltOleme selle petitsiooni sulgenud ja eemaldanud allakirjutanute isikuandmed.Euroopa Liidu üldine isikuandmete kaitse määrus (GDPR) nõuab isikuandmete säilitamiseks õigustatud alust ja et teavet säilitatakse võimalikult lühikest aega. |