Lapsele makstava elatise eraldamine miinimumpalgast

Eesti riigi seadusandlus on ebaõiglane. Mingi aeg pandi paika, et elatis on pool miinimumpalka. Viimasel ajal miinimumpalga tõus on suurem kui laste vajaduste tõus. Vaadates Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskuse (RAKE) uurijate uuringut, siis selles selgub, et keskmiselt läheb üks laps leibkonnale maksma 280 eurot kuus (http://www.ut.ee/et/uudised/rake-uuring-selgitab-palju-maksab-lapse-uleskasvatamine).

Kui Sotsiaaldemokraadid plaanivad järgmise nelja aastaga miinimumpalga tõsta 800 euroni, siis makstav elatis suureneks 400 euroni, mis on ilmselgelt liiga palju.

Alates 2015.aastast on  miinimumpalk 390€, lapsetoetus 45€. Sellega seoses:

1) kui elatist maksev vanem maksab 195€, riik maksab 45€ ja kulu on 280€, siis lapsega koos elav vanem peab maksma ainult 40€. See ei ole võrdne panustamine.

2) miinimumpalga kiire kasv põhjustab vanemate ebaproportsionaalsemat toetust lapsele.

3) kui makstaks ainult vajaduspõhist, oleks summad väiksemad, tõenäoliselt jõutaks maksta ja tõenäoliselt mittemaksjaid oleks vähem. 

4) kui lastele makstaks ainult vajaduspõhine, tekiks lapsega koos elaval vanemal motivatsioon lasta teisel vanemal lapsega kohtuda, et lapsel ja teisel vanemal tekiks tugevam side. Kui lapsel on teise vanemaga tugevam side, saab laps ka elatisnõude kõrvalt omale vajalikke asju küsida.