Palume kergliiklustee ehitamisega luua OHUTU liikluskeskkond Luunja vallas asuval Rõõmu-Viira maanteel ja Luunja ning Tartu vallas asuval Luunja-Aovere maanteel.
Teeme ettepaneku rajada kergliiklustee Rõõmu-Viira ja Luunja-Aovere maanteede äärde (vt skeemil A kuni E ja F kuni G), mis muudaks liikluskeskkonna jalakäijatele ja ratturitele turvaliseks ja laiendaks nende teede kasutusvõimalusi.
Mõlemal eelmainitud sõiduteel on jalakäijatel ja ratturitel ohtlik liigelda, sest need teed on liialt kitsad ja/või suure liiklussagedusega ning teeserv jalakäijate liikumiseks kitsas või peaaegu puudub.
Eriti ohtlik ja normidele mittevastav on Rõõmu-Viira maantee alates 5. km-st kuni 8. km-ni (ristumiseni Luunja-Aovere maanteega, skeemil punktide C ja E vaheline lõik). See 2010. aastal kõvakatte saanud käänuline ja osaliselt metsavaheline teelõik on vaja ehitada laiemaks, sest arvestades märkimisväärselt kasvanud liiklussagedust (2010. aasta andmetel 612, 2019. aasta andmetel juba 1464 sõidukit ööpäevas) peaks kogu Rõõmu-Viira tee linna servast kuni Luunja-Aovere teega ristumiseni olema neljanda klassi tee, mille katendi minimaalne laius peab olema 8 m ja tee kogulaius koos tugipeenardega 9 m. Rõõmu-Viira maantee katendi laius on kohati aga vaid 6 m. Tee on nii kitsas, et isegi kahe tavalise sõiduauto möödumine üksteisest on raskendatud (vt lisatud fotosid). Ohtlikkust suurendab veelgi suur autorongide arv (kui 2010 oli autoronge ööpäevas keskmiselt 2, siis 2019. aasta andmetel oli autoronge ööpäevas juba keskmiselt 76).
Teine ohtlik lõik Rõõmu-Viira maanteel algab Tartu linna piirist ja lõpeb Raadi lennuvälja sissesõiduteega (skeemil punktist A punktini B). Sellel teelõigul sõidavad iga päev mitmed AS Fortumile kuuluvad hakkepuitu vedavad poolhaagisega vedukid (rekad).
Paljud Rõõmu-Viira tee ääres elavad inimesed tahaksid Tartus käia jalgsi, rattaga või muu kergliiklusvahendiga, kuid tee ohtlikkuse tõttu sellest loobutakse. Samal põhjusel ei luba kohalikud elanikud oma lastel sellel teel rattaga või jalgsi liigelda.
Samuti elab selles piirkonnas inimesi, sealhulgas ka koolilapsi, kellel autoga liikumise võimalus üleüldse puudub ning kes on sunnitud Tartusse pääsema muul viisil, näiteks ühistranspordis, jalgrattaga või jalgsi. Teekond bussipeatuseni on juba suvisel ajal ohtlik, kuid kordades ohtlikumaks muutub see talvel, kui on pime ja libe aeg ning teeservas lumevallid.
Samalaadne probleem on ka Luunja-Aovere maanteega. 2014. aastal põhjalikult remonditud Luunja-Aovere tee kogulaius remondi käigus pigem vähenes kuna mõlemale poole teed kaevati sügavad kraavid, mistõttu teeperved jäid varasemaga võrreldes kitsamaks. Liiklussagedus on oluliselt suurenenud ning sellel teel liigub lisaks sõiduautodele ka palju metsaveomasinaid, autoronge ja üsna tihti ka kaitseväe rasketehnikat ning autokolonne, mistõttu on ka sellel teel jalgsi ja jalgrattaga väga ohtlik liigelda. Kui 2010. aasta andmetel oli liiklussagedus 936 kuni 1010 sõidukit ööpäevas (sh autoronge 6), siis 2019. aasta andmetel oli liiklussagedus juba ca kaks korda suurem, st 1313 kuni 2136 sõidukit ööpäevas (sh autoronge 195 kuni 242).
Olukorra lahendamiseks on ainus võimalus rajada nende teede äärde jalakäijate ja ratturite turvalisuse tagamiseks kergliiklusteed!
Lisaks ümberkaudsete elanike liikumise ohutuse parandamisele muudaksid Rõõmu-Viira ja Luunja-Aovere kergliiklusteed piirkonna atraktiivseks nii kohalikele kui ka Tartust pärit tervisesportlastele, kellel avaneks hea ja turvaline võimalus suunduda linnast välja pikemale jalutuskäigule, jooksule või rattasõidule. Samuti tekiks kergliiklusteede ring Tartu-Pilka-Luunja-Tartu (skeemi kohaselt saab siis läbida punktid A, E, G, H kuni punktini I). Tartust Luunja alevikuni on kergliiklustee juba olemas ning teekond seal on turvaline. Liiklustihedus sellel teel kasvab hoogsalt, eriti just elektriliste kergliikurite arvelt. Uute kergliiklusteede rajamine looks uusi võimalusi tervisesportlastele ning ühtlasi jaotaks ümber koormust ja tagaks jätkuva turvalisuse ka Tartu-Luunja vahelisel kergliiklusteel.
Anna petitsioonile enda allkiri!
Allkirjaga annad märku, et soovid Rõõmu-Viira ja Luunja-Aovere teede äärde kergliiklusteed, sest praegu on seal liiklemine nii jalakäijate kui ka jalgratturite jaoks väga ohtlik!
Pöördumine esitatakse muu hulgas Eesti Vabariigi valitsusele, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Maanteeametile, Luunja Vallavalitsusele, Tartu Vallavalitsusele ja Tartu linnavalitsusele.
Kutsume Sind liituma ka Facebooki grupiga “Kergliiklusteede rajamine Rõõmu-Viira ja Luunja-Aovere teedele” https://www.facebook.com/groups/1131193897279401/, mis on loodud eelnimetatud teede probleemidele ühiselt lahenduse leidmiseks.
Skeem. Rõõmu-Viira tee (punktist A punktini E) ja Luunja-Aovere tee (punktist F punktini G)
Foto 1. Foto tehtud 2020. aastal Rõõmu-Viira tee 7 km-l. Tee on kitsas ja käänuline ning teeserv on ära vajunud. Jalakäijale kõndimiseks ruumi ei ole. Servas olev asfaltkate on suure kaldega ja talvel libe. Kohe tee kõrval on järsk kraav. Jalgrattur või jalakäija autodega samale joonele ei mahuks.
Foto 2. Teeserva laius ei vasta normidele. Neljanda klassi teel peaks olema 1 m laiune katendiga teeserv. Jalakäija jaoks on liikumine väga ohtlik.
Foto 3. Puudub teeserv jalakäijate ohutuks liiklemiseks.
Foto 4. Teeserva asfaldil, kohe posti läheduses on näha metsaveomasina rehvi muster.
Foto 5. Rõõmu-Viira tee liiklussagedus on aastate jooksul pidevalt kasvanud. Liiklussagedus 2010. aastal (3-8 km) oli 612 sõidukit/ööpäevas (sh autoronge 2).Liiklussagedus 2019. aastal (3-8 km) oli 1464 sõidukit/ööpäevas (sh autoronge 76).Seega on liiklussagedus kasvanud 2,4 korda, sh eriti suur kasv on autorongide osas, kuid tee laius on jäänud samaks.
Aivar Karus (Luunja kogukonna “Kergliiklusteede rajamine Rõõmu-Viira ja Luunja-Aovere teedele” eestvedaja) Võtke petitsiooni autoriga ühendust