#20: Mõistus kutsub - Re:

Kas on oht et Brüsselis hakatakse meie küüditamisi korraldama? Ja selle vältimiseks astume EL-st välja, loobume eurost, maksame EL-ile saadud toetusemiljardid tagasi ning oleme taaskord uhked ja täiesti vabad? Tegemist ei ole ju päevapoliitikaga vaid liikmesriikide majanduse päästmisega. Selle liidu kokkuvarisemine oleks pehmelt öeldes kahjulik kõigile liikmetele.

Kui Eestis on väga paljudel elu praegu kehv siis milline see veel oleks ilma EL toetusteta, EL sisepiirideta majanduse eelisteta?

EV põhiseadus ei ole dogma mida mingil juhul iialgi muuta ei tohi. Seadused on inimese jaoks mitte vastupidi.

#26: - Re: Re:

Teie väljendatu on minu arvates ikka päris esmaklassiline demagoogia või siis tahtmatus kogu teema olulisusest üldse aru saada. Minu küüditamise näide oli lihtsalt toodud, et ilmestada, kuivõrd absurdne on sedasorti mõtlematu kaasajoosksmine iga suvalise asjaga, mis Berliinist (ringiga Brüsselist) meile siia tuleb. Kuigi ma leian, et teie tekst on niivõrd lahmiv, et see ei väärigi vastust, vastan ma ikkagi lihtsalt põhimõtte pärast teie väljatoodud kohtadele:

- Ma ei ole kusagil rääkinud EList väljaastumisest ega eurost loobumisest. Kuigi viimasest tuleks kohe kindlasti loobuda ja jääb ka arusaamatuks, mis põhjusel sellega üldse liituti, kui oli teada, kui ränk on selle konkreetne hind meie eelarvele. Eurole üleminek oli puhtalt ideoloogiline, mitte majanduslik otsus.

- EList ei saa keegi mingit ,,abi'' nagu meile tihtipeale serveeritakse, vaid tegu ongi toetustega, mida jagatakse vastavalt paikapandud prioriteetidele kõigile liikmesmaadele, kes panustavad ka ühisesse kassasse. Näiteks põllumajandustoetuste osas eelistatakse meie omadest oluliselt paremas seisus olevad Lääne-Euroopa põllumehi. Ning minu teada ei tohi ELis ka ükski riik ise põllumajandust eraldi toetada, ehk ka muid valdkondi, mille eest Brüssel n-ö hoolitseb. Kuid isegi kui me EList lahkuksime jääks arusaamatuks, miks peaksime me midagi tagasi maksma. Kas teie nägemus on selline, et iseseisvus müüdi maha eurotoetuste eest? Niisamuti eurotoetused on probleem meile. Meie riigi ,,oskuliku'' juhtimise juures on juhtunud nii, et pea iga kuues euro (kui õigesti mäletan) riigi eelarves on euroraha. Kah mul asi, mille üle uhkustada. Iseasi on, aga see kui palju neist summadest ka reaalset kasu on Eesti jõukuse ja elatustaseme kasvatamise osas, kuna tihtipeale jääb mulje, et suurem osa rahadest läheb betooni, asfaldi ja petturite taskutesse. Seda Pealtnägija osa mäletad, kus räägiti, kuidas tehti fiktiivseid kraave ja muud fiktiivset tööd PRIA rahade eest?

- Eestil ei olnud mitte kui midagi häda sel ajal, kui me EList väljas olime. Ning olla peremees oma maal, mitte praktiliselt alam ühes ebademokraatlikus liitriigis, oli tõesti ja oleks ka nüüd uhke ja hea. Mis puutub liikmesmaade majanduste päästmisse, siis ehk olen ma lihtsalt rumal, kuid mina (ks. paljud mainekate ülikoolide teadlased) ei näe abipakettidel suurt mõtet. Majanduste päästmisest on asi küll väga kaugel. Päästetakse ikkagi eeskätt suuri Saksa-Prantsuse-Briti pankasid. Siinkohal, kuidas kriisist üle saada on eeskujuks Island. Pankrot on normaalse (majandus)elu osa. Pangad peavad ise vastutuse võtma ja elu läheb edasi. Pankrot ja ka ELi kadumine oleksid kahjulikud vähestele (eriti suur löök föderalistide egole), kuid suures plaanis oleks tegu teretulnud ja puhastavat toimet omavate nähtustega.

- Mis puutub ELi siseturgu, siis selleks, et sinna kuuluda ei pea üldse olema ELi liigegi. Ka Norra ja Šveits on osa EList majanduslikus mõttes erinevate lepete kaudu. Seadused on tõesti inimeste jaoks. Sellepärast on riigi alustaladega mängimine poliitikute poolt vastuvõetamatu ja absoluutselt iga põhiseaduse muudatus peaks olema automaatselt rahvahääletuse teema. Kui meil on demokraatia, siis meil on demokraatia. Kui rahval, aga oma elu üle otsustada ei lasta ja ise selle üle vastutust võtta, siis ei oma ka poliitikud enam moraalset õigust varjuda demokraatia ja poliitilise mandaadi loori taha, sest et on liigutud juba sujuvalt üle autoritaarsele režiimile. Rahva võimult väheste võimule.

- Ja peab ka küsima, et kus kohas eurofiilid on nii osavalt õppinud teineteisega siduma asju, mil mingit seost omavahel tegelikult ei ole (a la eurotoetused ja abipaketid)?