Perekonnas hoolitsevad vanemad oma järeltulijate eest ja vastutavad selle eest, et järeltulijatel on toit laual, riie seljas ja kindlustavad perekonna igakülgse toimetuleku ..

Riigis kehtib ju sama mudel, vähemalt ideaalvariandis küll. Riigi valitud isikud vastutavad riigi elanike hea käekäigu eest ja seisavad selle eest, et riigis on kogu elanikkonnal olemas kõik see, mis eespool kirjeldatud perekonnas.
Rõhk on sõnal vastutus!
Üle maakera lokkab hoopis teistsugune poliitiline joon ja jonn. Tehakse kõik selleks, et suured ja rikkad saaksid oma raha eest endile veel rohkem võimu ja raha ning rahvad muudetakse läbi ostetud seaduste moodsateks orjadeks, kes sõltuvad suurkorporatsioonide ja pankade poolt peale sunnitud laenudele üles ehitatud mudelist. See aga viib ringiga tagasi, andes küll võimaluse, kuid sellesse võimalusesse on juba eos sisse projekteeritud orjus ja hirm ning ebakindlus.

Selline ongi siis riigipeade hoolitsus oma perekonna ehk rahva eest, mis viib ühest kriisist teise ja kannatajaks pooleks on riikides elavad inimesed-töö tegijad.
Ainsaks mudeliks riikides valitsevate rahanduslike/panganduslike vääringute väärtuste tõstmisel on sõjatööstus ja sõdimine mingi riigi ressursside omastamiseks ja rahva orjastamiseks ühtedele ja samadele dikteeritud reeglistikele allutamiseks.

Kogu maakeral toimuv on peamiselt ühte nägu ja tegu, kus riigi valitud pead pole vastutamas riigis elavate inimeste heaolu eest mitte kõige vähemalgi määral, vaid need samad valitud pead ajavad hirmus ''tarka juttu inimkonna aitamisest'' samal ajal ajades seda inimkonda ohvrina tapalavale, mille tulemuseks on puuduses elavad inimesed, kes ägavad rahareeglite võlaorjuse ikke all ja õitsev ning särav eliit.

On palju aastakümneid ülistatud ''suure'' Ameerika liberaalset majandusmudelit ja rahandusmudelit, kuid rääkimata on jäetud see tegelikkus, et see põhineb ainult sõjalisel ülemvõimul üle terve maakera ja ressursiahnusel, mille nimel on peetud palju sõdu, et tõsta sealse raha ehk dollari vääringu väärtust.
Tegelikkus on üpris jahmatav, kui vaadata järgmist videot
http://www.youtube.com/watch?v=suJCvkazrTc&feature=player_embedded

Meil toimuv siin riigis on üles ehitatud pisukeste nüansierinevustega, kuid ära vahetamiseni sarnastel valedel ja äravahetamiseni sarnasel poliitikal, kus riigi valitud päid ei huvita riigi elanike hea käekäik ja eluga toimetulek.
Riigi valitud poliitilise eliidi ainus huvi on seista hea selle eest, et suurte ja mõjuvõimsate määrajate, pankadel, töösturitel ja nende käsilastel käsi hästi käiks, kohaliku rahva arvamust arvestamata ja oma rahvaga asju läbi arutamata. Kuna poliitikute rahastamine ja elu sõltub just nende rahastajate poolt antavast mammonast, siis hoolitsevad nad selle eest, et see rahavoog ei lõppeks kunagi ja selle eest, et rahastajate ülemvõim läbi poliitika ei lõppeks.

Kas keegi viitsib sellistel teemadel kaasa mõelda ja seda poliitilist ''raha-seaduslikku'' orjapidamist otsast arutama hakata .. vaevalt ..

Vahetub riikides võim ja vahetuvad poliitikud. Majandus loksub ühest kriisist teise, kannatajaks pooleks on inimesed .. ainus teadus, mis liigutab majandust pisut elavamaks on kriis ja sõdimine ..
Teadlased majanduse alal pole võimelised välja pakkuma juba aastasadu mitte kui mingitki lahendust neile kriisidele ja sõdadele võimu nimel ja pärast ning tulemuseks on häving.

Kuhu ma oma jutuga jõuda tahan on see, et vahetatakse välja siin riigis võimukandjatest võibolla mõned. Kes asemele tulevad .. uued näod !?
Mõne aja möödudes näevad inimesed jälle seda sama pilti .. kordub jällegi kirjeldatud sündmustik nii nagu keegi oleks kella jälle tagurpidi käima pannud.

Kokkuvõtvalt - inimesest poliitik võib ju saada, kuid poliitikus inmlikkuse säilimine on välistatud, sest muidu poliitik poleks ju poliitik. Siis oleks poliitik vastustundlik inimene, kes hoolitseks enda rahva hea käekäigu eest nii nagu perekonnas hoolitsevad vanemad oma järeltulijate hea käekäigu eest ühiselt loodavas tulevikus siin ja praegu ehk siis tänases päevas.

Mõelge selle üle pisut sügavamalt, sest muidu jõuame me jälle sarnaste olukordade tekkimiseni või veel hullemate tulemusteni nii siin, kui mujal ..

#2651: ''omadele võõras ja võõrastele oma'' - Riik on nagu suur perekond

Väikesele riigile väikese rahvaarvuga ja oma keele ning kultuuriga on kapitalism raske taluda, seda enam, et stardipositsioonid on olnud väga erinevad ning alanud eeskätt kogu 50 aastaga kogutud töövilja erastamise, kantimisega kindlatesse kätesse, v.a vähesed erandid IT vallas ja teatud oma firmad.