Pronksiöö oli Eestis siiski vajalik. Probleemseim on riigis tööpuudus, puudustkannatavad lapsed, invaliidid ja üsnagi vaesed eakad inimesed. Riigikogu palgad oleksid sel aastal pidanud jääma samaks, mis olid. Tuleb olla solidaarne rahvaga. On asju, mis on hästi, IT jpm., kuid ega Venemaagi Internetita ole. Valitsus ei kuula rahvast ning streikimine jpm. ei too mitte mingit kasu. Päästjad faktiliselt palgata. Pedagoogidel ei ole veel väga viga. Raha jaotatakse vaestele riikidele, aga Eesti ei ole samuti rikas. Lugegem tänaseid uudiseid. Need ei ole kaugeltki head. Kuritegevus lokkab, seadused lubavad karistusest pääseda. Onupojapoliitika ning korruptsioon suurenevad. Elamislubade asi jääbki karistamata. Millegipärast ajakirjanikud kandideerivad selle looga Bonnier´i preemiale. Ei tea, mis Eestis toimub. Riigikogu liikmed puhkavad, mil süda kutsub. Riigikogu istungid on paari- kuni mönekümneminutilised ajal, mil tuleb otsustada siiski, kuidas üldse rahvas peaks edasi elama, mis saab lastest jne. Soome lastekodudesse?! Samuti äri saaks teha!?

#2443: Hexe -

Ma väljendusin natuke valesti. Vajalik ei olnud mitte pronksiöö, vaid selle kuju eemaldamine. Selles osas väärib A. Ansip kiitust ning ka selle poolest, et esindab Eestit oluliste sündmuste puhul, kas kellegi matus jms, kus president ei osale v. kuhu ta ei jõua. Peaminister riietub samuti väga hästi.

Allkirja andmine ei olegi otseselt just tema vastu, vaid pigem kogu senise poliitika suuna vastu. Nimelt, et nt. vajalikke samme laste vaesuse leevendamiseks ei astuta. Tasuta paar koolitoitu näiteks, et ei jäeta ära arutuid valimiskampaaniaid, et valimisseadus on selline jpm. Suvel ei ole lastel tasuta koolitoitugi. Igal pool ei ole Toidupanka.

Paljudel vaesematel inimestel ei olegi Internetti. Nad ei saagi oma häält anda. Vaevalt, et nad lähevad raamatukokku oma häält andma ning meelsust näitama, seda eriti talvel, ka eakad inimesed. Meedia on ka senini vaikinud.

Minu hääl on protestihääl vähemalt ühe inimese eest, kes seda ise teha ei saa. Infrastruktuur Eestis pea olematu. Ja ma olen meelestatud poliitikasuundumusi jälginuna niimoodi, et ükski allkirjade kampaania seda praegust poliitikat ei väära. Koerad hauguvad ja karavan läheb aina edasi, sedapuhku tundub aga, et mäest alla. Mida seal ikka enam teha. Kes veel saab, hüppab n-ö pealt ära.

Mul on EV kodakondsus. Eestis ma enam ei ela. Poliitikaga olen kursis. Samuti ei ole ma nn. kesik ega algharidusega. Ja ei ole ka keskharidusega vanem- ega peaspetsialist.

 

Eespool kirjutanud ohjah-ilt 12:19 (16.02.12) kõlab: ei viitsinud seda ja toda. Suhtumine ning hoiak on küll selline, et ma ei usu, et niisugune inimene õpib ja töötab samal ajal. V. kui, siis kellegi tuttava alluvuses ja tudeerib muidugi tööajast, nagu ikka tänapäeval kombeks. Mugav inimene ei näe ka probleeme, peaasi, et endal hea olla. Eesti elu ei saa enam hinnata selle järgi, et enda mätta otsas on hea ning kuiv olla, vaid vaadelda tuleb rahva arengut (kui üldse enam areng) tervikuna. Eesti ei ole enam jätkusuutlik oma poliitika poolest. Eesti keel taandareneb meedias jpm. Mina tegin oma järeldused Eesti elust mitme aasta eest ning ma ei ole eksinud.