Petitsiooni sisul ei ole petitsiooni pealkirjaga mitte mingi sugust seost. 

Pealkirja järgi nagu kutsutakse euroopa liidust välja astuma, sisus aga esitatakse järgmisi sloganeid: 

1) UUS valimisseadus

2) Rahvahääletused 

3) Otsedemokraatia

4) Referendumid rahvale olulistes küsimustes.

Kusjuures kolm viimast on praktiliselt täpselt sama asi. 

Ometi on oma allkirja andnud juba 271 isikut ( kommentaari kirjutamise seisuga ). Mul tekiks küsimus, et millele siis? Kas EL-ist lahkumisele või otsedemokraatia kehtestamisele? 

#39: Johhaidii - -.-  

 Pole mõtet ratsionaalset mõtlemisvõimet siin õpetada, selle jaoks on lihtsalt liiga hilja. Kõigi nende eurovastaste üleskutsete üks ja peamine ühine joon on, et tehtud on nad inimeste poolt, kes on peaaegu patoloogiliselt veendunud , et kogu ülejäänud osa ühiskonnast peab jagama samu põhimõtteid elusse nagu nemad. Ja kui nad seda ei tee, siis peab neid sundima. Millest jutt on pole ju iseenesest tähtis, sest kui jutuks oleks ELi asemel näiteks alkoholi keelamine, viskuksid needsamad isikud kaevikutele sama ennastunustavalt kui praegu eurorindel. Lihtsalt nende edasiviivaks jõuks on "minu õigus" st. neile on olemas kaks arvamust - nende arvamus ja vale arvamus. Väidelda taoliste oponentidega on sama mõttekas kui sinu ukse taga seisvale jehoovatunnistajale tõestada, et jumalat pole. Sel hetkel kui oled jõudnud
aruteluga sinnamaale, et piibel ei saa olla sõna-sõnalt tõde, ütleb tema mingi tsitaadi sealtsamast piiblist ning
tema tõstuseks selle õigsuse kohta on seesama piibel.

#39: Johhaidii - -.-  

 joo jaa

#39: Johhaidii - -.-  

 joo jaa

Referendum - rahvahääletus on üleüldine (üleriigiline) hääletus seadusandlikus või põhiseaduslikus küsimuses võimude lahusus- demokraatliku valitsemise põhiprintsiip, mille järgi seadusandlik, täidesaatev ning õigustmõistev tegevus peab olema jagatud erinevate institutsioonide vahel

Põhiseaduse kohaselt on Eesti demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandjaks on rahvas. Ent ometi puudub Eesti Vabariigis rahval ehk sellel, kes peaks olema kõrgeima riigivõimu kandja, vahetu võimalus osaleda ühiskonna jaoks oluliste küsimuste otsustamisel.

On tähelepanuväärne, et asjad ei ole alati nõnda olnud. Nimelt on ajalooline fakt, mida paljud inimesed ei ole kunagi teadvustanud, et 1920. ja 1933. aasta põhiseadustega oli Eesti rahvale tagatud õigus algatada rahvahääletusi. Paraku võeti see õigus 1934. aasta riigipöördega rahvalt ära ning seda ei ole siiani tagasi antud. 1992. aasta põhiseadus vastavat õigust enam ei sisalda.

Veerand sajandit pärast Eesti iseseisvumise taastamist on igati kohane küsida, kas aeg ei ole küps anda rahvale iseotsustamise õigus tagasi ning taastada demokraatlik õigus algatada rahvahääletusi seaduste muutmiseks ja kehtestamiseks.

27. veebruaril 2016 ehk vahetult pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumise 25. aastapäeva avaneb meil Rahvusraamatukogus võimalus nende ja seonduvate küsimuste üle põhjalikult aru pidada. Loodame, et sellest tuleb huvitav päev, mis tähistab Eesti poliitilise kultuuri arengu olulist verstaposti.v

Mis on rahvahääletus , rahvahääletus on aga kergem vorm . Referdumit kasutatkse  kogu eestimaad puudutavates küsimustes minu teada ainult el astumises või lahkumises kasutatkse referendumit aga mul võib ka olla teadmistes selles kohas auk