#1: -  

 Jah, loomulikult, aga ega te ometi arva, et sellest piisab.  Mis edasi saab?  See petitsioon lastakse ju peldikupotist alla. Nagu kümned eelmised samasugused.  Kas te arvate tõesti, et Eesti "karastunud" valitsus seda petitsiooni nähes vedelaks lööb? 

Mida maksab meie "võitlus" interneti kommentaariumites? Mitte midagi.  See on tühi õhk.

Küsite, et mida siis teha?         

Eeskuju on ju täitsa olemas, me ei pea siin jalgratast leiutama.  Kuidas võitleb rahvas "demokraatlikus" läänes oma huvide eest?   

Minnakse plakatite ja lippudega tänavale. Märulipolitsei käest saab nuuti, aga mis teha? Tuleb ära kannatada.  Murtakse sisse õhtusesse uudistesaatesse, et oma sõnumiga meediasse jõuda.  Pannakse sind pokri, aga mida teha? Oma laste tuleviku eest tuleb võidelda.  

Tõeliselt isamaalised inimesed panevad ennast põlema (Tšehhi, Jaapan), et oma sõnumile tähelepanu tõmmata. 

Mida maksab see sadade (tuhandete) anonüümsete allkirjadega petitsioon?  Peaminister ütleb viisakalt et aitäh, minu nõunikud ja teised targad tegelevad probleemiga, aga asi läheb edasi nii nagu Brüsseli onud ja tädid selle plaanisid.    

 Riik võiks kuidagi hakkama saada kõigepealt enda kodanikega. Kas siis ei teata meie endi laste tegelikust olukorrast? Eluaegne kiirabiars kirjeldas maakohtades elavate eesti laste olukorda- ülikõhnad käed-jalad, aga suured paisunud kõhud, sest toitutakse nisutoiduainetest koosnevatest euro abipakkidest ja makaronidest, mida siis pere suudab osta.

#1: -  

 Loomulikult peaks vastu seisma sellele! Alles saime tibladest enamvähem lahti ,nüüd tulevad neegritest kaltsupead siia oma enesetapu terroristidega. Ma ei õhuta rahvustevahelist vaenu ega rassismi ,kuid igaüht ikka meie armsale kodumaale lasta küll ei tohi!