AVALIK KIRI EESTI VABARIIGI PEAMINISTRILE

Isiksused poliitikuina, kelle mõttetegevuse taastamiseks on põlismaalased ja jumalikud maalased ennegi murelikena üritanud teha mida iganes, on saanud oma palga. Erakondlikud poliitikud on süüdimatuina rahul oma olukorraga nagu alati, siis kui saavad oma jumalaga intiimvahekorda astuda, et oma riigis nagu mullis ja seitsme aja luku taga oma elu edasi elades. Kuskil omade juures, surnud staaride õigusriigis nagu seitsmendas taevas mustade aukudena rippudes jäävad tipppoliitikud Maal ikkagi tilgaks asfaldiaugu põhjas, oma käskijate teel ja ei pääse sellest välja ka ülesõitva tanki roomiku või dziibi rehvi külge klammerdudes. Karjeristina saab poliitik rahulduse valgustatuna, autasuks saadud, ristist selle omanikuna kui tehtu on auk, mida tähistab Maal vertikaalrist või võimas sammas.
Surnuist halvasti ei räägita ja häbi olgu neil, kes seejuures halvasti mõtlevad.
Et EV-s miski oleneks hr. Ansipist kui peaministrist täna, eeldab tema järjepidevat vabadust ja teovõimet, mida oli vaja siis kui tal "omas" ruumis oli võimalik astuda esimene iseseisev samm edasi, et jääks ruumi ka hiljem kui vaja tagasi astuda, enne kui käib suur pauk ja sarved mihklipäevani soojana sees kui Fund A Mentaalse piiri ristmüüris.