AVALIK KIRI EESTI VABARIIGI PEAMINISTRILE

„Nimetaksin Narvat sotsialismi muuseumiks,” iseloomustab Indrek Tarand Eesti idapoolseimat linna (aastal 1993, Eesti erivolinik). „Siin on säilinud üllatavalt palju nõukogude ühiskonnale omast inertsust. Paljud inimesed ei otsigi mitmekülgset inforatsiooni. Venemaalt tulevad uudised on endiselt aamen kirikus. Venekeelset aktuaalset kaamerat siin jälgitakse ja arvatavasti sellepärast, et inimesed tahavad teada, kas homme on hea ilm seenele minekuks.”

„Olukorras, kus informatsiooni ei taheta hankida, on kuulujuttudel ja mikroterroril suur mõju. Siin harrastatakse bolševike strateegiat. Kui kohalik võim kordab piisavalt teadet, et Tallinna ja Narva vahel on suur pinge, hakataksegi seda lõpuks uskuma. Siis ongi juba kerge rahvast miitingule kutsuda, ütleb Tarand.

Ka Lenini sammas seisab endiselt uhkena linnavalitsuse hoone vastas. Tarandi sõnul räägib see selget keelt Narva elanikkonna hoiakutest. „Siin kummardatakse veel teisi jumalaid,” tõdeb valitsuse eriesindaja. „Kohalikud peavad selle ausamba lammutama omal initsiatiivil. Olen küll selles asjas püüdnud nõu anda ajalehe „Molodjož Estonii” vahendusel, on veel vara öelda, kuidas see mõjub.